Eesti on pälvinud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) entusiastliku ja eduka kasutajana märkimisväärset rahvusvahelist tunnustust. Eesti Info­tehnoloogia ja Telekommu­ni­kat­siooni Liidu poolt 2007. aastal läbi viidud uuring aga näitas, et Eesti IKT sektor on killustunud, üksikud suured ettevõtted võtavad enamuse kasumist ning ülejäänud ettevõtete rentaablus on madal. Kvalifit­see­ritud tööjõu puudus pidurdab nii IKT sektori kasvu kui ka IKT kasutuselevõttu teistel elualadel. Eesti IKT toodete eksport, mis ulatus 2001. aastal 25%-ni Eesti tööstus­too­dangu ekspordist, langes 2007. aastaks kõigest 5%-le Eesti kaupade ekspordist. Arvutiteenuste eksport on Eesti maksebilansi seisukohalt pea tähele­pandamatu.1

EST_IT@2018 arenguseire eesmärk oli leida, millistes valdkondades suudavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad järgmise kümne aasta jooksul enim Eesti majanduse ja ühiskonna arengusse panus­tada.

Eesti IKT seire keskendus järgmistele küsimustele:

  • Millised IKT tehnoloogiad pakuvad enim potentsiaali tulevaseks kasvuks?
  • Millised on Eestile olulisemad sotsiaal-majanduslike väljakutsete valdkonnad ja kasvavad turud, millest on Eesti IKT sektoril eeldusi kasu lõigata?
  • Milline on IKT seni kasutamata potentsiaal Eesti era- ja avaliku sektori efektiivsuse tõstmiseks?
  • Kuhu IKT-s panustada, et riigi konkurentsivõime, majanduse efektiivsus ja ühiskonna heaolu suureneksid?