Tööturuga seonduvad probleemid ning segregeerituse vähendamine tööturul on olnud üks läbivaid väljakutseid valdavas enamuses Eesti integratsiooniprogrammides (lõimumiskavades), samuti on need olnud fookuses paljudes lõimumis-spetsiifilistes uuringutes. Valdav enamus neist uuringutest, sh longituudsed uuringud, näitavad erinevate rahvusrühmade (s.o. eestlaste ja nö mitte-eestlaste) vahel jätkuvalt märkimisväärset erisust tööhõive, töötuse määra ja tööturul osalemise osas. Eripärasid vähemusrahvuste osalemisel tööturul on aga mitmeid. Lisaks erinevatele üldistele töö ja tööturuga seotud tendentsidele võib täiendavalt ära märkida veel mitmeidki teisi tööturu valdkondi, kus on täheldatavad erisused eri rahvusrühmade vahel: näiteks töötuse määrades ilmnev etniline lõhe vähemusrahvusest naiste puhul, hõivesse pääsemisel riskirühmana vähemusrahvusest noored, juurdepääsul ametialadele või tippspetsialisti ametikohtadele kodakondsuse puudumise negatiivne mõju jpm.

Lisaks töötajatele võib tööturul osalemist mõjutada aga ka tööandjate endi suhteliselt vähene kogemus või teadlikkus multikultuurse ettevõtte juhtimisest, värbamismeetoditest ja rahvuslikult eripärase meeskonna ning töökeskkonna juhtimisest.

Samal ajal puuduvad aga uuringud, mis võtaksid süstemaatiliselt ja kõikehõlmavalt kokku peamised tööturgu ja vähemusrahvuseid puudutavad uuringud ning nende tulemused (nn meta-analüüsid või ristanalüüsid). Balti Uuringute Instituudi poolt on küll 2012. aasta läbi viidud integratsioonimonitooringute analüüs, sh on selles võrdlevalt analüüsitud tööturu temaatikat eri aastate monitooringute lõikes, kuid selles ei ole tööturu olukorda seostatud teiste Eestis läbiviidud uuringutega (nt tööjõu­uuringud, leibkonna eelarve uuringud, inimarengu aruanded ja mitmeid teised kas regulaarsed või projektipõhised rakendusuuringud).

Käesoleva uuringu eesmärk analüüsida rahvusliku ja keelelise jaotuse olukorda Eesti tööturul. See üldeesmärk saavutatakse läbi tegevuste-põhiste alameesmärkide, milleks on:

  1. anda põhjalik ülevaade Eesti tööturu keelelisest ja rahvuslikust jaotusest, rõhuga lõimumise seisukohalt olulistel valdkondadel;
  2. kaardistada Eestis elavate vähelõimunud püsielanike tööturul osalemise eripärad;
  3. selgitada ning pakkuda välja (hüpo)teesid Eesti tööturu keelelise ja rahvusliku segregatsiooniga kaasnevatest teguritest, võimalikest tekkepõhjustest ja nende tagajärgedest;
  4. analüüsitegevuste põhjal koostada ettepanekud tegevuste või meetmete planeerimiseks vähemusrahvuste olukorra parendamiseks Eesti tööturul.