Eestis viimase 10-15 aasta jooksul läbiviidud uuringute tulemused näitavad ning kinnitavad jätkuvalt ka 2016. aastal, et Eesti tööturg on rahvuspõhiselt jaotunud. Eriti terav on tööturuga seonduv olukord Ida-Virumaal, kuid rahvuspõhine eraldatus ning eestlastega võrreldes teisest rahvusest inimeste nõrgem positsioon tööturul on märgatav ka mujal Eestis. Rahvus- ja keelepõhine lõhe kahe etnilise grupi (eestlased ja teisest rahvusest inimesed) vahel on taasiseseisvumisjärgsest siirdeühiskonnast tänaseni üha kasvanud. Teisest rahvusest inimesed ei kujuta aga tööturu sihtrühmana endast homogeenset rühma, mistõttu ei ole olemas ka universaalseid lahendusi, mis aitaks kõiki probleeme üheselt lahendada. Seega tuleb tööturule suunatud tegevuste puhul leida just teenuste ja meetmete erinevaid kombinatsioone, mis sihtrühma vajadustele kõige paremini vastaksid. Sobivate lahenduste leidmiseks on eelnevalt oluline mõista tööturu keele- ja rahvuspõhise lõhe olemust ja ulatust ning selle tekke- ja süvenemise põhjuseid.

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli kaardistada ja analüüsida varasemalt läbiviidud ja avaldatud uuringutele tuginedes rahvuspõhise eraldatuse ulatust, põhjuseid ja tagajärgi Eesti tööturul ning muutusi ilmingutes ning põhjuslikes seostes viimase kümne aasta jooksul. Käesolev uuring on Eesti tööturu analüüside hulgas ainulaadne, kuna selles on esmakordselt kombineeritud metatasandi ja algandmete analüüs. Metaanalüüs on metatasandi analüüs – selline uurimus, kus analüüsitakse varasemate uurimuste tulemusi, mitte algandmeid nagu tavalistes uurimustes. Metaanalüüsi puhul kogub uurija kokku uurimused, mis on vastaval teemal tehtud ja esitab nende uurimuste tulemustest statistilise või analüütilise kokkuvõtte. Sellise tegevuse eesmärk on saada ülevaade, mida on üldse uuritud ja milliste tulemusteni on üldiselt jõutud.

Käesolevas uuringus on kaardistatud Eesti alates 2000. aastast läbiviidud tööturu erinevusi kajastavad ja analüüsivad uuringud ja raportid. Uuring toob välja peamised tunnused ja tegurid, millega tööturul osalemist on varasemates uuringutes analüüsitud ning kirjeldab põhjalikult iga teguri võimalikku mõju tööturu olukorrale. Varasemates uuringutes pole kõiki olulisi tunnuseid ja tegureid piisavalt põhjalikult käsitletud, mistõttu viidi käesoleva uuringu koostamisel täiendavalt läbi algandmete analüüs erinevate küsitlusuuringute andmetele tuginedes.