Balti Uuringute Instituut viib koostöös Poliitikauuringute Keskusega PRAXIS läbi Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu aastal 2017.

Monitooringu kontseptsiooni kujundamise aluseks on valdkondlik arengukava ’Lõimuv Eesti 2020’ ja selle rakendusplaanis sõnastatud eesmärgid perioodiks 2016-2020. Arengukava seab strateegiliseks eesmärgiks lõimunud ja sidusa Eesti ühiskonna kujunemise, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi. Nimetatud eesmärkide realiseerumist toetavate või takistavate faktorite väljatoomine ongi antud monitooringu kontseptsiooni tuumaks.

Uuringu eesmärgiks on mõõta eri keele- ja rahvusliku taustaga Eesti püsielanike osalemist lõimumisprotsessis. Teiste hulgas otsitakse vastuseid järgmistele uurimisküsimustele:

  • Kas ja kui suurel määral eksisteerib rahvuse ja keelepõhine sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus ning kuidas see mõjutab lõimumisprotsessi? Mil määral suunab tööturul osalemist ning ettevõtlikkust püsielanike keeleline ja rahvuslik eneseidentifitseeirimine?
  • Kas ja kui suurel määrab eksisteerivad barjäärid hariduse omandamisel ja haridusele ligipääsul rahvusest ja keelelisest kuuluvusest tingituna?
  • Kas ja kuidas eristuvad eri rahvusest ja keelega püsielanikud usalduses riigi ja tema institutsioonide suhtes ning milline on nende eneseidentifitseerimine Eesti riigi ja rahvaga?
  • Kuidas on tagatud võrdsed võimalused erinevate rahvusrühmade hulgas?
  • Milline on uussisserändajate kohanemine ja lõimumine võrreldes püsielanikega?

Uuringu sihtrühma moodustavad kõik Eesti püsielanikud vanuses 15-85 ning sisserännanud (uussisserändajad), kes on Eestisse elama asunud viimasel viiel aastal. Lähtuvalt eelnevatest integratsiooni monitooringutest ning teistest valdkondlikest uuringutest ning poliitilistest prioriteetidest, on antud uuringul kolm olulist sihtrühma: eestlased, eesti keelest erineva emakeelega püsielanikud ning uussisserändajad.

Uuringu kontseptsioon lähtub suuresti 2014-2015 monitooringu uuringu kontseptsioonist ja metoodikast ning hõlmab kaheksat temaatilist rõhuasetust, mis on olulised tänastes lõimumisprotsessides Eestis: 1) haridus; 2) tööturg; 3) meedia; 4) vähemusrahvuste ja etniliste gruppide keel ja kultuur; 5) võrdne kohtlemine; 6) kodakondsus; 7) keeleõpe ning 8) uussisserändajate kohanemine.

Monitooring viiakse läbi koostöös Poliitikauuringute Keskusega PRAXIS, elanikkonna hulgas viib küsitluse läbi Turu-Uuringute AS ning kommunikatsioonitegevusi korraldab Peegel ja Partnerid OÜ. Uuringu lõpparuanne valmib mais 2017.