Uuring keskendub Eesti väliskogukondade uurimisele ja sellel on kaks eesmärki. Esiteks soovime uuringuga saada ülevaadet Eesti diasporaaliikmetest, nende arvust, taustast, hoiakutest ja ootustest Eesti riigile (sh seoses võimaliku tagasipöördumisega). Teiseks on uuringu eesmärgiks aidata kaasa poliitikaloomesse, ennekõike Üleilmse Eesti Programmi (ÜEP) ja teiste külgnevate programmide või meetmete kujundamisse. Tegemist on esimese niivõrd mastaapse uuringuga, mille käigus pöördutakse võõrsil elavate eestlaste poole.

Uuringu käigus analüüsime Eesti diasporaaliikmete ja väliskogukondade ootusi Eesti riigile (sh ootusi võimalikele pakutavatele teenustele), hoiakuid Eesti riigi ja teiste rahvuskaaslaste/diasporaaliikmete vastu, valmisolekut osaleda või panustada Eesti riigiga seotud tegevustesse, tagasipöördumise kavatsusi ning Eesti külastamise sagedust. Lisaks selgitame Eesti külastamise põhjuseid ja motivatsiooni, Eestiga seotust soodustavaid ja takistavaid tegureid.

Uuringus kasutatakse järgmiseid meetodeid:

  • Olemasolevate valdkonnas tehtud uuringute analüüs
  • Intervjuud valdkonna ekspertide ja poliitikakujundajatega
  • Diasporaa sotsiaalmeedia gruppide analüüs
  • Süvaintervjuud diasporaaliikmetega
  • Ankeetküsitlus diasporaaliikmete seas

Uuringu tulemusi kasutatakse diasporaapoliitika kujundamisel ning ÜEP ja teiste programmide arendamiseks. Uuringu tulemusi saavad lisaks Siseministeeriumile kasutada ka lõimumispoliitika kujundajad ja elluviijad (nt Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium, INSA, EAS ja Work in Estonia jt), kodanikuühiskonna organisatsioonid, ülikoolid, tööandjad, aga ka kõik diasporaavaldkonna eksperdid, ajakirjanikud ning Eesti ühiskond ja Eesti väliskogukond laiemalt.