Kodanikuühiskonna arengukava 2015-2020 mõjude hindamine

Balti Uuringute Instituut (IBS) osaleb koostöös Tallinna Ülikooli kodanikeühiskonna uurimis- ja arendamiskeskusega (KUAK) ja Turu-Uuringute AS-iga Riigikantselei ja Siseministeeriumi tellimusel kodanikuühiskonna arengukava 2015-2020 mõjude hindamisel.

Kodanikuühiskonnal on oluline roll ühiskonna tasakaalustamisel, sotsiaalse innovatsiooni edendamisel ja sotsiaalse sidususe loomisel. Kodanikuühiskond hõlmab omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone.

2002. aasta detsembris kiitis Riigikogu heaks Eesti Kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni, mis on Eesti kodanikuühiskonna strateegilise arengu aluseks. Sellest lähtuvalt on Siseministeerium koos avaliku sektori ja kodanikuühendustega koordineerinud valdkondlikku riiklikku poliitikat ja töötanud välja valdkondlikud arengukavad, sh kodanikuühiskonna arengukava, mis suunavad ja toetavad kodanikuühiskonna arengut.

Mõjuanalüüs on vajalik, et hinnata fakti- ja teadmistepõhiselt 2015-2020 aastaks koostatud Kodanikuühiskonna arengukava (KODAR) eesmärkide täitmist ning saada sisendit koostatavasse Kodanikuühiskonna programmi 2021-2030. Uuringu tulemusel on kaardistatud vabaühenduste tegevuskeskkonna arengud ja teostatud KODAR strateegia analüüs, mis on aluseks Kodanikuühiskonna valdkonna arengut toetavate poliitikasoovituste dokumendile, aastatel 2021-2030.

Mõjuanalüüsi käigus kogutakse infot, et hinnata, kuidas on arengukavas püstitatud üldeesmärk (tegutsemisvõimekad vabaühendused ja ühiskondlikult aktiivsed inimesed) ja alaeesmärgid saavutatud, sealhulgas kuidas on arengukava meetmed ja tegevused mõjutanud:

• vabaühenduste poliitikakujundamisesse kaasatust;
• vabaühenduste mõju ühiskondlike probleemide ennetamisele ja lahendamisele ning inimeste heaolu parandamisele;
• vabaühenduste tegevuskeskkonda ja tegevusvõimekust.

Mõju hindamine koosneb kolmest osast:

1. Vabaühendute tegevuskeskkonna kaardistamiseks viiakse läbi esinduslik uuring Eesti mittetulundusühenduste seas. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada Eesti mittetulundusühingute tegevussuunad ning nende toimimist soodustavad ja  takistavad tegurid. Selleks kogutakse mittetulundusühendustelt infot nii ankeetküsitluse kui fookusgrupiarutelude raames. Lisaks kogutakse infot ka dokumendianalüüsist ja ekspertintervjuudest. Kuna tegemist on juba viiendat korda toimuva uuringuga, võimaldab see anda väärtusliku informatsiooni Eesti kodanikuühiskonna arengute kohta. Varasemad uuringud toimusid 1998., 2005., 2009. ja 2014. aastal.
2. KODAR 2015-2020 mõjude hindamise raames antakse hinnang arengukava eesmärkide täitmisele võrreldes 2015. aastaga. Selleks analüüsitakse nii dokumendianalüüsi, ekspertintervjuude kui ka organisatsioonidega läbi viidavate fookusgrupiarutelude käigus saadavat informatsiooni ning antakse hinnang, kas arengukava eesmärgid on jätkuvalt aja- ja asjakohased ning kuivõrd on rakenduskava tegevused panustanud rakenduskava eesmärkide täitmisesse. Arvestades, et SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) täidab arengukava rakendamisel väga olulist rolli, pööratakse mõjuhindamisel suurt tähelepanu ka KÜSK-i tegevuste ja mõju hindamisele.
3. Koostatakse praktilised poliitikasoovitused järgmise, 2012-2030 Kodanikuühiskonna programmi koostamiseks.

Kodanikuühiskonna arengukava 2015-2020 mõjude hindamist rahastatakse Riigikantselei Strateegiabüroo eelarvest. Uuringu lõppraport avaldatakse 2019. aasta juunis.