Kaasamine kaasamise pärast või kui usaldusväärsust mõjutav protsess?

Kaasamine kui redel

Kaasamine tähendab enamasti kellegi, olgu see siis inimrühma, üksikisiku või organisatsiooni „kaasa tõmbamist“ mistahes eesmärgil. Levinuim näide on eelmainitud avaliku ja läbipaistva valitsemise üks eeldusi – oma linna või piirkonna elanike otsustamisse kaasamine või äärmisel juhul nende teavitamine, et midagi otsustatakse. Informeerimine ehk teavitamine on kaasamise redeli esimene aste, kuigi sisuliselt veel kaasamisega tegu ei ole.

Kui vaadata joonisel esitletud kaasamise redeli astmeid või samme terviklikult, on näha kaasamise intensiivsuse muutust nii-öelda nõrgimast tugevaimani: pelgalt teavitamine kaasab sihtgruppi väga nõrgalt ja tihtipeale teadmata ulatuses (kui paljud avasid selle e-kirja / nägid seda plakatit / lugesid seda infot?), mistõttu võiks teavitamisest mõelda ennekõike kui kaasamise-eelsest tegevusest.

Loe edasi täismahus artiklit Hea Kodaniku veebist (esmakordselt avaldatud 20.01.2021).

Andra Somelar ja Maarja Käger
Balti Uuringute Instituudi analüütikud

When I think of district heating, I can’t help but think of the natural world – specifically ant colonies. Besides the obvious similarities between ant colonies and cities (busy little insects going about their daily lives), ant colonies also have their own infrastructure to regulate heat; much like district heating (DH) systems.

*READ THE FOLLOWING PARAGRAPGH AND IMAGINE SIR DAVID ATTENBOROUGH IS NARRATING THE TEXT IN HIS REGAL VOICE* Formica rufa ants, which are common to Europe, live in giant earth mounds built from foliage, dirt, pine needles, etc. To regulate the internal temperature, the ants will construct ventilation shafts that allow heat to escape on warm days or close the shafts during the winter to prevent heat from escaping. Ants themselves can act as a heat source, where sunbathing ants will collect heat energy and re-enter the nest providing heat to the colony. In short, ants have developed a perfectly efficient heating system; unfortunately, this is not the case for human district heating systems. *END OF SIR DAVID ATTENBOROUGH NARRATION*

District heating networks in cities are organized in a hierarchical way, with a central heat production plant supplying heat to the buildings – residential and non-residential – within the network. The efficiency of district heating networks derives from the proximity of the heat production plant to the customers. In this context, the customers are referred to as “centres of high heat demand density”, so where there is a high heat demand density – i.e., a dense urban area – the heat plant can maximize the number of customers served from a single heat plant[1].

Several challenges exist which boils down to; (1) a need for more renewable energy sources in DH networks; (2) DH should be cheaper than competing technologies to make it economically feasible; (3) DH needs to be more efficient. Addressing these needs, the RELaTED project – a consortium of partners from Belgium, Denmark, Estonia, Norway, Poland, Serbia, Spain, and Sweden – provides an innovative concept of decentralized Ultra-Low Temperature district heating (ULTDH) networks.

At this point, the reader may be wondering how LOWERING the temperature for a HEATING network is going to solve our problems. But ULTDH has the potential to achieve ant colony level efficiency, here’s how:

Increased efficiency: Lowering the supply temperature in DH networks to an operational temperature of 45^o C or below will reduce the heat loss from distribution (If the supply temperature is closer to ground/air temperature, it will lose less heat).

Cost savings: Making the heating system more efficient means that heat plants are meeting the demand for heat with less energy, which saves on fuel costs.

Integration of other low-temperature heat sources: By lowering the heat supply temperature, low temperature (and low cost) heat sources can be integrated into the DH network. So instead of one heating plant providing all the heat, other heat sources, like solar thermal and waste heat, can be added to the DH network.

Low-temperature district heating is not enough to achieve a cheaper and more efficient heating system, technological innovations are also needed to reap the benefits of lower supply temperatures. To do this, RELaTED will adapt several market-available technologies for better integration into the ULTDH concept to maximize its operational potential. These technologies include:

In Tartu, the RELaTED concept is being tested on the TARKON-TUGLASE DH network which includes 54 customers. A summary of the main activities for Tartu is included below:

• Lowering the supply temperature in the DH network and integrating supporting technologies.
• Develop of a heat purchase strategy for waste heat producers and purchase heat from them.
• Connect excess heat to their network.
• Connect the waste heat produced from the combined heat and power plant.  

The reader may have noticed that the BILST system is excluded from the Tartu case study… this is because there is not enough consistent sunlight in Estonia to make solar thermal energy viable 🙁 BUT, in the test sites in Serbia, Denmark, and Spain, BILST is being used to convert sunlight into thermal energy 🙂 For more information about these test sites, click here: RELaTED demonstration sites. 

The result of this concept is a holistic solution to district heating; drawing on heat energy sources from conventional means, but also capturing heat from sources that would otherwise be wasted, like industrial processes, data centres, solar thermal plants, and even sewage. Minus the cost for connecting these heat sources to the DH network, the actual cost of waste heat is free (except if the heat is produced by a private entity, in which case it can be sold to the DH company to use in the network) for the district heating company, which ultimately lowers the operating costs and makes heat less expensive for the customers.

Once fully integrated, ULTDH paves the way for a more efficient, environmentally friendly, and affordable source of heat. It also serves as a valuable reminder that even in our most advanced cities, the natural world often provides everything we need.

Richard Henahan
Analyst of the RELaTED project, Institute of Baltic Studies

The Institute of Baltic Studies is leading the economic feasibility & business analysis as well as coordinating the exploitation and business innovation activities for the RELaTED project.

Project webpage: http://www.relatedproject.eu/

_{Cover photo: Wikipedia commons}

[1] The efficiency gained can be attributed to economies of scale, where cost advantages are obtained due to their scale of operation.

Kõrvaltvaataja pilgu läbi

Alustasin IBSis 15. mail 2019 aastal, samal päeval, kui leidis aset mu viimane gümnaasiumi lõpueksam. Mäletan, et olin 10. klassis otsinud Google’ist, millistel töökohtadel on võimalik töötada sotsiaalteaduste huvide ja haridusega – lisaks sotsiaalteadlase, heategevusorganisatsiooni töötajale, mäletan, et seal oli nimetatud ka analüütiku positsioon. Analüütiku rolli olen nüüd saanud kõrvalt jälgida peaaegu aasta, mil olen IBSis erinevates projektides abiks olnud.

Eelarvamus

Analüütiku töö kõlas mulle esialgu teemade uurimise ning sünteesimisena. Peamiselt kujutasin ette, et see hõlmab erinevate uuringute lugemist ning kirjanduse ülevaate koostamist, info kogumist, statistilist analüüsi ning soovituste tegemist. Kuigi avastasin, et suures osas on ka need ülesanded IBSi analüütikute töös asjakohased, mõistan nüüd, et analüütiku roll on oluliselt mitmekesisem. Samuti on hea analüütiku oskuste tööriistakast palju kirjum kui kellegi oma, kes arvutis infot analüüsib – vajalikud on ka hea suhtlemis- ja läbirääkimisoskus, empaatiavõime ja võimekus tulla originaalsete mõtete peale.

Esimene mulje analüütiku tööst IBSis

Mul ei kujunenud kiiresti selget arusaama, milline on IBSi analüütikute töö. Seda osalt seetõttu, et analüütikud täidavad IBSis erinevaid ülesandeid sõltuvalt projektidest. Projekte teeb IBS viies põhivaldkonnas: ränne- ja lõimumine; tark linn ja jätkusuutlik areng; IT ja tehnoloogia kasutuselevõtt; noored, haridus ja tööturg: ning tulevikuseire, poliitikaanalüüs ja hindamine.  Olgugi et igal IBS analüütikul on oma põhivaldkonnad, on ka omajagu paindlikkust: nii võib üks analüütik tegeleda näiteks uussisserändajate heaolu teemaga Eestis, seejärel Eesti diasporaaliikmete uurimisega ning juhtida ka projekti, mis on seotud noorsootööga. Kuigi teemade vaheldumine nõuab analüütikult head ümberkohanemisvõimet ja võib seetõttu olla keeruline, tagab vaheldusrikkus kindlasti teataval määral põnevust. Usun, et töö mitmekesisus on üheks põhjuseks, miks vahel on analüütikud oma tööst positiivses mõttes haaratud ning neid võib näha ka ühises Wordi dokumendis aktiivselt öösel kell 2 arvamust avaldamas.

Lisaks üllatas mind positiivselt, et analüütikutel on vahel väga otsene mõju abivajavatele inimestele. Mõned projektid sisaldavad seminare või üritusi, mis on suunatud abi vajavatele noortele, uussisserändajatele või välisüliõpilastele. Näiteks Demokraatiaseminaride projekti juures märkasin, et paljudele põhikooliõpilastele oli kasulik, et nad said rääkida IBSi analüütikutele koolikiusamise või koolitoidu kvaliteedi muredest. See näitab, et analüütik on ka vahel keegi, kes empaatiliselt kuulab ning  mures aitab.

Analüütiku töö mõju

Ühe oma ülesandena IBSis aitasin läbi viia tagasisideuuringut möödunud projektide kohta. Tore oli kuulda, et IBSi analüütikute töö mõju hinnati üldjuhul väga positiivselt. Näiteks projektide tulemusena olid saanud paljud organisatsioonid kasulikke juhiseid oma edasiste tegevuste planeerimiseks ja ka ministeeriumid olid rahul analüütikute poliitikasoovitustega. Ka Demokraatiaseminaride projekti tagasisidest selgus õpetajate hinnangul, et õpilastele väga meeldis see projekt ning nad olid saanud vajalikku tuge ja nõuandeid. Need on vaid üksikud näited, mida oskan oma üheaastase kogemuse põhjal IBSis nimetada.

Kes siis on analüütik?

Analüütik on tõepoolest keegi, kes uurib, kogub ja sünteesib infot. Kuigi oma kogemust ei saa ma üldistada kõikidele analüütikutele, arvan, et IBSi analüütiku töö on siiski midagi enamat vaheldusrikkuse poolest. IBSi töö nõuab teadmisi ja kompetentsi mitmes valdkonnas, piisavalt empaatiat ning teataval määral seiklushimu. Seiklushimu, sest uute projektide ja teemadega silmitsi seismine, lähetustes käimine ja erinevate oma ala ekspertidega suhtlemine pakub väljakutseid, mis pole igaühele.

Anniki Mikelsaar
Balti Uuringute Instituudi praktikant

MIPEX  2020. aasta lõimimise poliitikate uuringu tulemused on ilmunud. Sel aastal skooris Eesti sisserändajate lõimimise poliitikate indeksis (MIPEX) pooled punktid maksimumist. Eesti lähenemine sisserändajate lõimimisele on seni arenenud tõusujoones. Kõigi 52 osalenud riigi arvestuses on Eesti 26. kohal. 

Mis on muutunud?

Eesti lõimimise poliitikad on alates 2007. aastast, mil Eesti esimest korda uuringus osales, pidevalt paranenud. Ka võrreldes eelmise MIPEX uuringuga, mis toimus viis aastat tagasi, on lõimimise poliitikate areng jätkuvalt positiivne. 2014. aastal oli Eesti üldskoor 46, aastal 2019 juba 50 punkti 100st. Kui teiste uuringus osalenud riikide üldskoorid paranesid viimase viie aasta jooksul keskmiselt kahe punkti võrra, siis Eesti lõimise poliitikad on täiustunud koguni nelja punkti võrra.

MIPEX hindab lõimimise poliitikaid kokku kaheksas valdkonnas: tööturu mobiilsus, haridus, perede taasühinemine, poliitikas osalemine, pikaajaline elamine, kodakondsuse omandamine, võrdne kohtlemine ja tervishoid. Eestil on kõrgemad skoorid just tööturu mobiilsuse, hariduse, perede taasühinemise ja pikaajalise elamise valdkondades. 

Töötamisega seotud poliitikad on aastate jooksul muudetud võrdsemaks. Kuigi kolmandate riikide kodanikel on võrreldes kohalikega tööturule sisenemisel ning oma ettevõtte loomisel täiendavaid piirangud, siis võrdväärne ligipääs kõrg- ja kutseharidusele, sotsiaalkindlustusele ja spetsiaalselt neile suunatud abile on olemas. Samuti on üldharidusega seotud poliitikad Eestis sisserändajate vajaduste suhtes toetavad. 

Eesti tulemuste raportis on positiivseteks edusammudeks märgitud mitmeid muutusi just pikaajalise elamise valdkonnas. Samuti on kaotatud piiranguid sisserändajate perekondade taasühinemisel, mistõttu on tõus selle valdkonna punktiskooris suurim. 

MIPEX kohaselt ei ole viimase viie aasta jooksul negatiivseid muutuseid Eesti lõimimise poliitikates olnud. Tagasihoidlikud skoorid on poliitikas osalemise ja kodakondsuse omandamise valdkondades. Seda seletab asjaolu, et Eesti on säilitanud mõlema valdkonna puhul konservatiivse lähenemise. 

Kuidas läheb Eestil võrreldes ülejäänud maailmaga?

Eesti tulemus, täpselt pooled punktid sajast, on enam-vähem võrdsel pulgal teiste Euroopa Liidu ja OECD riikide tulemustega. Näiteks Tšehhi, Serbia ja Šveits said Eestiga sama palju punkte. Peale üldise punktiskoori, võrreldakse kuivõrd riikide lähenemine lõimimise poliitikad toetavad sisserändajate tulevikku, võimalusi ja põhiõiguseid. Eesti lähenemine lõimimise poliitikatele on võrdlemisi terviklik ehk üritatakse tagada sisserändajatele kindel tulevik, võrdsed õigused ja võimalused. Samas on nende kolme tagamisel veel mitmetes valdkondades arenguruumi. 

MIPEX toetub arusaamale, et lõimimine on kahesuunaline protsess. Riigi lõimimise poliitikad mõjutavad avalikkuse arvamust sisserändajate kohta ning sisserändajate suhtumist riiki. MIPEX ideaali järgi peaksid lõimimise poliitikad toetama nii avalikkuse positiivset suhtumist sisserändajatesse kui ka soodustama sisserändaja positiivset suhtumist riiki. 

Näiteks Soome kuulub üldskooriga 85 punkti MIPEX riikide esikümnesse. Eesti saab Soomelt pea kõikides valdkondades eeskuju võtta. Esikümnesse kuuluvaid riike ühendab asjaolu, et sisserändajatesse suhtutakse kui võrdsetesse ning seda peegeldavad ka lõimimise poliitikad. Võrreldes Soome ja teiste MIPEX riikide esikümnesse kuuluvatega, saab Eesti pöörata rohkem rõhku sellele, et lõimimise poliitikad soodustaksid veelgi enam positiivseid suhteid avalikkuse ja sisserändajate vahel.    

Samas Eesti lähenemine lõimimise poliitikatele on terviklikum kui teistes Balti riikides või Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Ka Läti osales MIPEX uuringus esimest korda aastal 2007, kuid areng lõimimise poliitikates on tagasihoidlikum võrreldes Eestiga. Läti üldskoor on 37. Sarnaselt Eestile on alalise elukoha taotlemise ning pere taasühinemise valdkondadel kõrgem tulemus. Eestist suurem punktiskoor ja edasiminek on hoopis võrdse kohtlemise tegevustes. Üleüldiselt Läti poliitikad pigem takistavad lõimimist kui soodustavad seda. 

Mis on MIPEX?

MIPEX (Migrant Integration Policy Index) kirjeldab ja hindab uuritava riigi lõimimise poliitikaid. MIPEX on laiahaardeline tööriist, mis võimaldab analüüsida riigi lõimimise poliitikate arengut ajas ning täiendab riigi enda samateemalisi uuringuid ja näitajaid. Lisaks saab indeksi abil võrrelda riigi tulemusi teiste uuringus osalenud riikidega. 

MIPEX kogub andmeid eelpool nimetatud kaheksa valdkonna kohta eraldi ning koostab nende põhjal ka üldskoori. Lõimimisega seonduvaid poliitikaid hinnatakse skaalal nullist sajani. Maksimaalselt sada punkti antakse siis, kui poliitika vastab võrdse kohtlemise kõrgeimatele standarditele.

MIPEX on rakenduslik: andmeid saab kasutada poliitikate, muudatusettepanekute ja projektide loomiseks. Seega on MIPEXi andmed abiks nii poliitikakujundajatele, mittetulundusühingutele kui ka teadlastele. MIPEXi uuringutele on viidatud suisa 4600 erinevas dokumendis. 

MIPEX uuringu korraldajad Migratsioonipoliitka grupp (MPG) ja Barcelona rahvusvaheliste suhete keskuse (CIDOB). Esimene MIPEXi uuring ilmus 2004. aastal. 2020. aasta MIPEXi raport on juba viies väljaanne, kus võrreldakse suisa 52 riigi lõimumispoliitikaid 2014-2019. aastatel. 

Loe lähemalt Eesti MIPEX tulemuste kohta siin

Helena Juht
Balti Uuringute Instituudi praktikant

When the SmartEnCity consortium along with the Institute of Baltic Studies team finally submitted their late-night coffee-fueled application to the EU’s Horizon 2020 research and innovation programme in 2015 to begin one of the most ambitious smart city projects Europe had seen, we were all nervous. Nervous that we would not get funding and nervous because what if we did? Could such an ambitious project truly be realized? What happens if we fail?

Now, five years later, we can see that those fears were largely unfounded. We have started building the first ever energy-conscious community in Estonia and have set Tartu city on a path towards becoming a smarter and a more energy efficient city. One part of the SmartEnCity project has been creating urban art in the form of murals on the facades of our renovated apartment buildings. By doing so, we have proved two points: copious amounts of coffee does help with last minute proposal writing and building a greener future is not only about investments and technology.

Humans have been creating art for as long as they could express creative thought. These days, art is not something that only fancy men and women go to galleries to view, but it has become a ubiquitous part of our daily existence. Our streets are filled with graffiti and street art, there are an endless number of art festivals and events that you are bound to run into whether you want to or not, and art and design have become necessary components of nearly every field. Humans seem to, quite simply, love art.

One reason behind this is the emotional response it evokes. Whether it is good or bad (after all, not every piece of art is to everyone’s liking), art undeniably remains a hot conversation topic. When the English poets of the 18th century started writing about “the sublime”, they most often defined it as an elevated emotional response to a scene that is unfathomably grand and bewildering. This was an idea closely linked to beauty, but also to grandeur and the human experience. William Wordsworth wrote his undying words about the sublime:

Of aspect more sublime; that blessed mood,

In which the burden of the mystery

In which the heavy and weary weight

Of all this unintelligible world,

Is lightened

This iconic verse (at least according to English Literature students) likens the experience of the sublime to lifting the burden, lightening your load. In short, when you see something amazing, beautiful and awe-inspiring, you feel better. Sounds about right, doesn’t it?

The second reason why art is so closely intertwined with the human experience is its ability to transform. This does not only refer to the hapless observer such as Wordsworth who is overtaken by emotion, but also to the environment that piece of art is in. It is a well-known fact that a Banksy stencil can double the price of the property it is painted on, but it also applies on a larger scale. A study has found that, “neighborhoods that have a higher proportion of urban art such as murals, outdoor sculptures or even local art events, have experienced an increase of market value.

As such, art not only makes the people of that neighborhood feel better but also raises the value of their property. When we wrote about creating a public art gallery in the SmartEnCity project proposal, i.e. turning the city itself into a gallery, this was exactly our reasoning – we did not want to only focus on renovations and technology but we wanted to create something beautifuland unique, something that can be treasured and enjoyed by the residents of our renovated houses, and by the people of Tartu and its visitors. We wanted art to elevate our smartovkas (“from hrustsovka to smartovka!”), to enrichen the quiet urban landscape of Tartu and for tourists to point in surprise and take photos.

As of October 2020, we have completed 16 artworks in Tartu and opened our first public art exhibit on the arch bridge over the Emajõgi river that tells the story of each art piece. Our artworks have been featured in newspapers, magazines, and journals from home and abroad, and they have helped highlight our renovation and smart city efforts, which otherwise might have gone largely unnoticed.

After all, you are not able to see from the outside that each apartment of a renovated house has an innovative smart home system installed or that these buildings are the first hrustsovkas in the world to have a fully automatic CO2 based ventilation system with heat exchangers. But a bold, original artwork will make you stop, think and wonder.

See our completed artworks here: http://tarktartu.ee/uhistutele/kunstilahendus/

Watch a video of the SmartEnCity art initiative here: https://youtu.be/XG9KW-SBUro?list=PLovOqXwP5WWAw7onVA79WCIse86KBC6Al

Project webpage: https://smartencity.eu/

Andra Somelar

Art Coordinator of the SmartEnCity project in Tartu

Rongiga Tartusse saabudes astub reisija multimodaalsuse sõlmpunkti. Liikleja ees avaneb rikkalik valik viise, kuidas oma teekonda jätkata. Lähedal asuvad bussipeatus, ratta parkimiskohad, Vaksali pargi nurgas olev rattaringluse punkt kui ka ELMO elektriautode laadimis- ja rendipunkt. Heal päeval võib rongilt maha tulles leida eest ka Bolti tõukeratta või CityBee rendiauto. Rattatranspordi edendamiseks on kahel pool Vaksali tänavat loodud spetsiaalsed rattarajad ja hiljuti valmis Vanemuise tänava rattatee. Rongilt tuleva või rongile mineva liikleja jaoks on tehtud liikumine võimalikult sujuvaks ja mugavaks ning seejuures ka loodussõbralikuks.

Selline, liikleja jaoks sujuv ja mugav liiklemine iseloomustabki multimodaalset linna (i.k. multimodal) ehk liikuvusrikast linna. Multimodaalsuse kontseptsioon levib järjest enam linna- ja transpordiplaneerimises. Sisuliselt tähistatakse selle terminiga transpordivõimaluste mitmekesisust ja segakasutust, et vähendada eraautode hulka linnaruumis. Nn liikuvusrikkad linnad pakuvad mitmekesiseid transpordivõimalusi – kõndimine, rattasõit, ühistransport, sõidujagamisteenused – ning arvestavad nende tugevuste, kättesaadavuse ja liiklejate eelistustega viisil, mis toob kaasa suurima efektiivsuse linnaliikluses. Hästi oluline on liikumisviiside sujuv segakasutamise võimalus, et liiklejal oleks kerge ühelt teisele ümber lülituda. Mida sujuvam on üleminek, seda väiksem on eraauto kasutamise ahvatlus. 

Lisaks transpordiviiside mitmekesisusele ja nende segakasutuse lihtsusele on multimodaalsetes linnades oluline ka reaalajas info nii ühistranspordi aegadest kui ka renditavate liikumisvahendite kättesaadavusest. IBS kaardistas eelmisel aastal projekti Cities.multimodal raames erinevates riikides ja linnades kasutatavaid reisiplaneerimise lahendusi. Just digilahenduste areng on teinud multimodaalsed linnad võimalikuks. Taaskord saab seda illustreerida Tartu näitel, kus mobiilirakendus „Tartu bussiajad“ kuvab busside reaalajas saabumist ja rakendus „Tartu Smart Bike“ näitab ära kõik rendirataste laenutuspunktid, kaasa arvatud selle, kui palju on neis parajasti vabu rattaid. Mujal maailmas leidub veelgi targemaid lahendusi, mis kuvavad reaalajas infot erinevate transpordivahendite kohta korraga ja võimaldavad sealjuures kõigile neile otse pileteid või kasutamisõigust soetada (vt nt rakendus „Whim“ Helsingis).

Aga milleks ikkagi luua liikuvusrikast linna?

Võttes arvesse suurt linnastumise trendi – näiteks on prognoositud, et 2050. aastaks elab 68% maailma rahvastikust linnades – ja sellega kaasnevaid ummikuid, ajakulu ja heitgaase, on äärmiselt oluline luua transpordivõrgustik, mis suudaks kasvavale survele vastu pidada ja olla sealjuures jätkusuutlik. Vastasel juhul hakkab elukvaliteet linnades langema. Seega, liikuvusrikka linna arendamine on trend targa, loodussõbraliku ja jätkusuutliku linna arendamisel.

Poliitikaanalüütik Astrid Haas on välja toonud keskkondlikud, majanduslikud ja ühiskondlikud kasud, mis kaasnevad multimodaalsuse edendamisega:

Keskkondlikud kasud:

• Vähem heitgaase – liikuvusrikkas linnas väheneb eraautode kasutamine ja on loodud mugavad võimalused loodussõbralikemate alternatiivide kasutamiseks.
• Vähem ummikuid – vähem eraautosid vähendab ka ummikuid, mis omakorda vähendab nii õhusaastet (sest ummikus seisvad autod on tihtipeale keskkonnale ohtlikumad kui sujuvalt liikuvad) kui ka mürasaastet.

Majanduslikud kasud:

• Uued finantsvõimalused – laiendades liikumistrajektoore ja tõstes liikumise efektiivsust tõuseb teede äärse kinnisvara väärtus ja uute kasutusalade potentsiaal. Näiteks tänav, mis oli varem täis eraautosid, võib jalgrattaga ja jalgsi liiklejate osakaalu suurenedes muutuda sobivaks kohaks kohvikutele ja poodidele.
• Suurem liikuvuse efektiivsus – reaalajas ja täpne liikumisinfo võimaldab liiklejatel oma aega tõhusamalt kasutada. Kellelegi ei meeldi oodata 20 minutit ilmaasjata bussi või veeta pool tundi ummikus. Targad digilahendused aitavad tänapäeval selliseid olukordi vältida.

Ühiskondlikud kasud:

• Taskukohane transport – multimodaalsete liikumisviiside suurem efektiivsus võib muuta ühistranspordivõimalused soodsamaks vähese sissetulekuga liiklejate jaoks. Sellel on otsene mõju nende elustiilile ja see võib parandada ka töövõimaluste kättesaadavust.
• Suurem sotsiaalne sidusus – Kui alternatiivsed transpordilahendused muutuvad eraautode kasutajatele piisavalt atraktiivseks, muutuvad ühistranspordisõlmed ja ühistransport ise puutepunktiks erinevate sotsiaalmajanduslike rühmade vahel.

Kõik need kasud ei pruugi avalduda iga linna puhul. Näiteks sotsiaalsed kasud avalduvad tõenäoliselt pigem suurlinnades ja metropolides, kus on pikemad vahemaad, suurem rahvastikutihedus ja sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus. Kuid mitmed autotranspordi vähendamisega ja segakasutatavate liikumisviiside juurutamisega seotud hüved saavad tekkida ka Tartus, Tallinnas, Narvas ja teistes Eesti linnades.

Ehkki näiteks Tartu pakub täna üsnagi mitmekesiseid liikumisviise, oli linnapilt alles mõned aastad tagasi hoopis teistsugune kui peamisteks liikumisviisideks olid vaid buss, eraauto ja takso. Ühelt poolt on liikumisviiside mitmekesisusele kaasa aidanud üleüldine tehnoloogia areng ja sõidujagamisteenuste tekkimine, kuid siin on alati roll ka linnaplaneerijatel, kes võtavad vastu otsuseid, kas ja kuidas võimaldada sellised uusi liikumisviise. Inspiratsiooniks soovitame tutvuda IBSi kaardistuse raames loodud kriteeriumite kataloogiga, mis aitab linnadel luua paremaid digirakendusi reisiplaneerimiseks.

Tuleviku linn ei kuulu enam eraautodele, vaid linnaruum on tagasi antud jalgsi ja rattaga liiklejatele. Liikuvusrikkas linnas on ühistranspordi kasutamine mugav, efektiivne ja stigma-vaba. Liikuvusrikas linn on linn, kus on kõigil parem elada. Edukat transpordivahendite segakasutust!   

Mart Veliste

Balti Uuringute Instituudi analüütik ja Cities.multimodal meeskonnaliige

Tutvu Balti Uuringute Instituudi liikuvust puudutavate projektidega lähemalt:

• Cities.multimodal (Interreg Baltic Sea Region)
• GreenSAM (Interreg Baltic Sea Region)
• BSR Electric (Interreg Baltic Sea Region)
• SmartEnCity (Horizon2020)

Maailma turismiorganisatsiooni UNWTO hinnangul moodustab kogu maailma turismist ligi 40% kultuuriturism. See hõlmab kõiki reise, mida kannustab külastajate huvi kultuurielamuste vastu, alates ajaloolisest arhitektuurist ja vaimsest kultuuripärandist kuni tänapäevase loomemajanduse, gastronoomia ja elustiilini. Ehkki kultuuriturismi peetakse sihtkohtade jaoks võimsaks sissetulekuallikaks ja töökohtade loojaks, teame me tegelikult üllatavalt vähe sellest, milline täpselt on kultuurituristide mõju majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale. Kevadel Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogrammi Horisont 2020 toel käivitunud uurimisprojekti IMPACTOUR esimesed leiud viitavad, et turismi mõjudest ülevaate saamiseks ei piisa enam traditsioonilistest turismiuuringutest. Et ajaga kaasas käia, tuleb kultuuriturismi edendajatel, aga ka turismisektoril laiemalt õppida kasutama uusi andmeallikaid, nagu mobiilpositsioneerimise andmed, suurandmed veebiavarustest või andmed Airbnb, Uberi jt jagamismajanduse platvormide kasutajate kohta.

Mõju uurimise hetkeseis

Riigid ja turismipiirkonnad on turismi mõjusid seni uurinud peamiselt piiripunktides tehtavate küsitluste kaudu – olete ehk isegi pidanud turistina lennujaamas tagasilendu oodates küsitlusankeeti täitma ja aru andma, kust te tulete, kus te käisite, mida tegite ja kui palju raha kulutasite? Selliste ankeetküsitluste läbiviimine on kulukas ja käsitöömahukas: vaja on saata inimesed regulaarselt erinevatesse piiripunktidesse turiste küsitlema, korjata täidetud (paber)ankeedid kokku, neid analüüsida ja teha tulemustest statistiline ülevaade. Töömahu tõttu avaldatakse sellist statistikat alati ajalise viitega.

Teiseks tüüpiliseks turismistatistika allikaks on majutusasutuste kogutud andmed turistide päritolu ja majutusasutustes veedetud ööde arvu kohta. Need andmed annavad küll aimu turismi peamistest sihtturgudest ja kulutustest majutusele, aga needki jõuavad statistikasse sageli viitega. Veel enam – ajal, mil igal ööl leiab enam kui 2 miljonit turisti ametlike majutusasutuste asemel öömaja Airbnb kaudu, jäävad ka hotellidest ja külalistemajadest kogutud andmete põhjal tehtud üldistused järjest lahjemaks. Mõneti sarnane lugu on küsimusega, kus ja kuidas turistid sihtkohas ringi liiguvad. Rongide ja busside kõrval kasutavad turistid aina meelsamini ka Uberit, Bolti ja teisi sõidujagamisteenuseid. Info, mida oleks võimalik nende sõitude põhjal turistide liikumismustrite kohta teada saada, jääb aga ametlikust statistikast välja.

Vajadus paremate andmete järele

Nende arengute ja globaalse konkurentsi tingimustes on turismipiirkondadel tekkinud pakiline vajadus paremate andmete järele, mis võimaldaksid turismivooge pidevalt jälgida ning kujundada selle põhjal turismipoliitikat ja turundusstrateegiaid. Sestap uurisimegi IMPACTOURi projekti raames esimese sammuna, milliseid uusi ja uuenduslikke andmeallikaid võiksid turismipiirkonnad turismi seiramiseks ja mõjude mõõtmiseks tänapäeva tehnoloogiliste võimaluste juures kasutada. Sõelale jäid nelja tüüpi andmeallikad: 1) mobiilpositsioneerimise andmed, 2) veebi- ja sotsiaalmeediakasutusest tekkivad suurandmed, 3) liikumis- ja liiklemisandmed ning 4) jagamis- ja platvormimajanduse andmed.

Mobiilpositsioneerimise andmed

Nende andmeallikate kasutusvõimalusi ja -takistusi vaagides leidsime, et turismisektorile pakuks suurimat kasu mobiilpositsioneerimise andmed (seda mõistagi anonüümsel kujul, mis ei võimalda seostamist konkreetse isikuga). Esiteks tekivad mobiilpositsioneerimise andmed automaatselt mobiiltelefonide kasutamise käigus ega vaja eraldi kogumist. Teiseks on kahes maailma riigis – Eestis ja Indoneesias – juba olemas toimivad mudelid nende andmete kasutamiseks turismi mõjude mõõtmiseks. Kuna mobiiliandmed näitavad inimeste asukohta mobiilimasti täpsusega ning numbri suunakood annab aimu kasutaja päritoluriigist, annavad need küsitlusandmetest märksa detailsema ajalise ja ruumilise pildi sellest, kui palju turiste konkreetset sihtkohta või turismiatraktsiooni külastab, kust nad tulevad ja kuhu edasi liiguvad. Nende andmete suur eelis on võimalus analüüsida ka ühepäevakülastajaid ja nn jagamismajanduse teenuste kasutajaid, kes hotellides ei peatu ja kelle kohta seetõttu ametlikku statistikat ei teki. Samas takistab mobiiliandmete kasutamist õiguslik ebaselgus, eelkõige küsimus sellest, kuidas kaitsta mobiilikasutajate isikuandmed. Samuti ei saa me pelgalt asukohaandmeid analüüsides kvalitatiivset infot selle kohta, kas turist viibib sihtkohas just eesmärgiga nautida kultuurielamusi või mõnel muul põhjusel.

Veebi- ja sotsiaalmeediakasutusest tekkivad suurandmed

Teine paljulubav allikas on netikasutajate poolt sotsiaalmeedia, veebiotsingute ja veebilehtede külastuse käigus loodavad suurandmed. See on suur kogum väga eripalgelisi andmeid, alates online-hotellibroneeringutest ja Tripadvisori reitingutest kuni Twitteri säutsudeni või Instagrami piltideni. Enamasti on need andmed avalikult kättesaadavad ning nende kasutamisel on vähem õiguslikke barjääre. Samuti on võimalik sedalaadi andmetest palju põnevat välja lugeda. Näiteks saab veebiotsingute ja Wikipedia lehtede külastuste põhjal ennustada turistide nõudlust ja huvi reisida konkreetsetesse sihtkohtadesse. Sihtkohas tehtud säutsude ja postituste võtmesõnu ja tooni analüüsides saab aga hinnata, milliseid emotsioone äsja nähtud kultuuriväärtus külastajas tekitas – seda kõike praktiliselt reaalajas.

Liikumis- ja liiklemisandmed

Kuna turismisektorit mõjutab aina enam ka jagamismajanduse ehk uute platvormipõhiste reisi- ja sõiduteenuste pealetung, on väga oluline võtta turismi mõjude hindamisel arvesse ka nende platvormide kasutamisest tekkivaid andmeid. Ligipääs neile andmetele on mõnevõrra keerulisem, kuna andmeid omavad platvormid ei ole alati huvitatud andmete jagamisest mugavalt töödeldaval kujul. Suure huvi tõttu on neid andmeid aga avaldama asunud kolmandad osapooled – näiteks AirDNA kogub veebist kokku Airbnb, Vrbo jt sarnaste majutusplatvormide andmeid ning pakub huvilistele selle põhjal andme- ja analüütikateenust. Olemas on ka tasuta tööriistu andmete analüüsimiseks ja „kokkukraapimiseks“ erinevatelt veebiplatvormidelt.

Jagamis- ja platvormimajanduse andmed

Viimaks tasuks turismi mõjusid hinnates vaadata turistide liikumisest ja liiklemisest tekkivate andmete poole. Seegi kategooria on lai ja eripalgeline, hõlmates sõiduteedesse integreeritud või mobiilseid andureid, mis suudavad loendada kindlat punkti läbivate sõidukite arvu, aga ka taksode GPSi-logisid, Google Mapsi või TomTomi navigeerimisandmeid jpm. Samuti on mõned turismi sihtkohad katsetanud kaamerate paigaldamisega tänavatele, et loendada jalgsi liikuvaid külastajaid. Sedalaadi info võimaldab detailselt mõõta kindlat punkti läbivate või külastavate inimeste arvu konkreetsel ajahetkel. See teadmine omakorda aitab turismikorraldajatel turistide liikumist reguleerida, olgu siis turismitrajektooride sihipärase kujundamise, piirangute või hoopis nutika turunduse abil. Nii saab vältida ülerahvastatust seal, kuhu inimesi koguneb teatud ajahetkel liiga palju, ja suunata neid turismiatraktsioonide juurde, kus samal ajal ruumi küll.

Tänaste tehnoloogiliste võimaluste ja tegelikkuse vahel haigutab lõhe

Et mõista nende andmeallikate reaalseid kasutusvõimalusi, küsisime ka IMPACTOURis osalevalt 15-lt Euroopa turismipiirkonnalt, milliseid andmeid nemad turismi mõõtmiseks kasutavad või plaanivad kasutada. Selgus, et sotsiaalmeedia võimalusi kasutatakse juba üsna agaralt piirkondade või ürituste turundamiseks, aga võimekus kasutada sotsiaalmeediaandmeid turismi strateegiliseks arendamiseks on väga väike. Enamasti kimbutab turismi korraldavaid asutusi krooniline inimressursipuudus ja neil lihtsalt ei ole töötajaid, kes oskaksid vajalikke andmeid koguda ja analüüsida. Teisi andmeallikaid (mobiilpositsioneerimine, veebiandmed, liikumisandmed) seevastu praktiliselt ei kasutata ja enamik ei ole ka mõelnud, et seda võiks nähtavas tulevikus teha. Seega haigutab tänaste tehnoloogiliste võimaluste ja tegelikkuse vahel hiiglaslik lõhe.

IMPACTOURi-laadsed algatused selle nimel tegutsevadki, et seda lõhet vähendada ning aidata turismipiirkondadel praktiliste lahenduste abil uutest võimalustest paremini osa saada. Seepärast ei piirdu meie töö pelgalt uute võimaluste analüüsimisega, vaid projekti lõpuks 2023. aastaks valmib ka metoodika ja veebitööriist, mis aitab sihtkohtadel targalt ja andmepõhiselt kultuuriturismi arendada.

Loe lähemalt uute andmeallikate kasutusvõimalustest uurimismeeskonna teadusartiklist ajakirjas Sustainability.

Jälgi IMPACTOURi tegemisi:

Veebis: https://www.ibs.ee/projektid/impactour/ ja https://www.impactour.eu

Twitteris: https://twitter.com/h2020_impactour

Maarja Olesk

Balti Uuringute Instituudi analüütik ja IMPACTOURi meeskonnaliige