Kaheksa kümnest tartlasest on tervisega rahul: Tammelinnas rahulolu tervisega kõrgeim, Ropkas madalaim

Balti Uuringute Instituudi novembrist märtsini läbi viidud tervisespordi uuring tõi välja, et tartlased harrastavad liikumisena kõige rohkem kõndimist ja matkamist ning on oma elu ja tervisega rohkem rahul kui Eesti elanikud keskmiselt.

Heaolu ja tervise etalon

Tervisesport hõlmab pea igasugust liikumist, olgu selleks pikemad jalutuskäigud, kepikõnd, kettagolfi mängimine või talisuplus. Kuna tervisespordiharrastustega tegelemine on otseselt seotud elukvaliteedi ja tervise parandamisega, oli see ka üks uurimisteemasid. Selgus, et 86% tartlastest on kas pigem rahul või rahul oma eluga ning 80% oma tervisega. Kõrgeim rahulolu mõlema näitaja poolest on Tammelinna, Variku ja Ränilinna elanike seas, madalaim aga Ropkas ja Ropka tööstusrajoonis.

Rahulolunäitajate poolest ületavad tartlased Eesti keskmist näitajat: 83% elanikest on rahul eluga ning 77% oma tervisega. Need tulemused on mingil määral ootuspärased, kuna elatustase ja sissetulekute suurus, mis on Tartu piirkonnas üks kõrgemaid Eestis, mõjutavad otseselt ka rahulolu oma elu ning tervisega.

Keskmine tartlane kõnnib, jookseb ja sõidab rattaga

Kõige rohkem harrastavad tartlased kõndimist, matkamist, jalgrattasõitu ja jooksmist. Oluliselt rohkem aga tegelevad kõndimise ja võimlemisega naised, samas kui mehed eelistavad jalgrattasõitu ja suusatamist. Tervisesporti teevad mõlema soo esindajad, et tunda end hästi, olla vormis ja veeta aega vabas looduses. Harrastamise aega vaadates liiguvad tööealised inimesed tööpäevade õhtul ja nädalavahetustel, samas kui pensioniealised liiguvad lisaks ka päevasel ajal. Siinkohal on selge, et tööealised tartlased ja õpilased sõltuvad oma töögraafikust või tunniplaanist, samas kui pensioniealiste tartlaste elutempo on tunduvalt rahulikum. Seega miks mitte kasutada seda ära ja tegeleda meelepäraste huvidega just meelepärasel ajal enda jaoks?

Joonis 1. Kõige populaarsemad spordialad vastajate seas (%).

Kui rääkida sportimistingimustest, siis on tartlased nendega enamasti rahul. Silma paistavad just jõutreeningutega tegelevad tartlased ja võimlejad, kes on oma tingimusi hinnanud eriti heaks osaliselt seetõttu, et mõlema harrastusega on võimalik tegeleda kodus. Kõige vähem on oma tingimustega rahul ratturid ja ujujad, mis peegeldab soovi eelkõige uute kergliiklusteede ning ujumisvõimaluste järele. Loomulikult tasub eraldi märkida ka golfimängijaid, kes avaldasid rahulolematust olemasolevate tingimustega ja seda teada põhjusel: Tartu piirkonnas puudub golfiväljak, lähim sobiv harrastuskoht jääb golfimängijate jaoks paraku Otepääle. Golfimängijad on uuringu tulemuste põhjal ühtlasi kõige vanem tervisespordiharrastajate grupp.

Liikumist ja tervisesporti Tartus soodustavad ka erinevad initsiatiivid ja üritused, mida on viimastel aastatel korraldatud üsna palju. Selle tulemusena on ligi kolmandik kõikidest vastajatest osalenud mõnel rahvaüritusel või -võistlusel, mida on kaks korda rohkem kui Eestis keskmiselt. Ka tulevikus tahavad tartlased rohkem jooksu-, matkamis-, orienteerumis- ja perekondlikke üritusi.

Joonis 2. Spordialade harrastajate keskmine vanus (%)

Tervisesport kui harjumus

Kui küsida tartlastelt peamiste barjääride kohta tervisespordi harrastamisel, siis kõige suuremaks neist osutub just ajapuudus. Ajapuudust märkisid oma vastustes enam mehed, vähem tegid seda naised ja üle 65-aastased vastajad. Teiste põhjustena mainiti halbu ilmastikuolusid, sobivate võimaluste puudumist ja madalat motivatsiooni. Oluline on lisada, et 13% vastajatest arvas, et sportimine on nende jaoks liiga kallis, mis omakorda tähendab, et nende inimeste jaoks on meelepärase spordialaga tegelemine piiratud, kuna puuduvad rahalised võimalused. Siin jagub mõtteainet linnas tervisespordi korraldajatele – tervisespordivõimalused peaksid olema kättesaadavad kõigile sõltumata harrastaja elujärjest või sissetulekust.

Ühendatud kergliiklusteed ja pikemad vahemaad

Olulise osa küsimustikust moodustas ka tartlaste tagasiside sellele, mida nad spordipaikade osas juurde soovivad. Kõige suurem huvi on tartlastel uute matkaradade, jalgratta- ja kergliiklusteede vastu. Nii mõnigi tartlane kasutas võimalust ning avaldas soovi, et uued ja vanad terviserajad võiksid olla omavahel paremini ühendatud ning ideaalis moodustada ühe tervikliku võrgustiku. Ambitsioonika ideena pakuti moodustada terviseradadest üks suur ring, mis kulgeks ümber linna. Sedasi saaksid tartlased nautida pikemaid vahemaid ning veeta rohkem aega looduses, eemal linnamelust.

Joonis 3. Liikumisharrastuste kohad, rajatised ja võimalused, millest Tartus enim puudust tuntakse (%)

Teistest oluliselt rohkem soovisid rattateid just Kesklinna, Karlova ja Vaksali piirkonna elanikud. Kergliiklusteid sooviti rohkem aga Ilmatsalu ja Märja piirkonnas. Mõlema piirkonna elanikke võib uuringu tulemuste järgi ka kiita, kuna nii Ilmatsalu kui Märja elanikud on ühed aktiivseimad liikujad, aga hindavad sellegipoolest oma liikumismahtu ebapiisavaks.

Aga mis saab ujumisvõimalustest?

Kõige enam soovivad tartlased lisaks olemasolevatele harrastustele tegeleda ujumisega. Seda märkis ülekaalukalt kolmandik vastajatest ja kõikide piirkondade lõikes oli see ka kõige soovitum spordiala. Niivõrd suur huvi ujumise vastu peegeldab just sobivate tingimuste puudumist linnas ja olemasolevate võimaluste piiratust, näiteks ujumiskohtade vähesus, ujulate ülekoormatus või nende liiga kauge asukoht kodust.

Linnavalitsus teab, et Tartus napib basseine ja ujulaid ning on ette võtnud samme probleemi leevendamiseks. Kuid uute ujumiskohtade rajamine nõuab aega ja sõltub vägagi linnaosade võimalustest. Selle tõttu on uute ujumisvõimaluste tekkimine Tartus eelkõige pikema aja perspektiiv.

Kokkuvõttes võib öelda, et suur osa tartlastest on sportlikud, aktiivsed ja suhtuvad liikumisse positiivselt. Investeerimine taristu arendamisse on kasulik mitte pelgalt liikumise harrastajatele, kuid ka Tartu linnale üldiselt. Mida paremad tingimused on linnas tervisliku eluviisi elamiseks, seda rohkem on inimesed rahul oma elu ja tervisega ning seda kõrgem on üldine elukvaliteet linnas. Suure tõuke siinkohal annab tervisespordivõimaluste arendamine ja aktiivse liikumise propageerimine. Sadamaraudteele autotee ehitamisest loobumine jalgrattatee ja roheala kasuks on vaid üks selle suundumuse viimastest positiivsetest näidetest.

See artikkel on kirjutatud Tartu Linnavalitsuse tellitud Tartu tervisespordi uuringu põhjal, mille käigus analüüsiti tartlaste tervisespordialast aktiivsust, rahulolu olemasolevate spordipaikadega ning ootusi tervisespordi arengule linnas. Uuring toimus 2020. aasta novembrist 2021. aasta märtsini ning selles osales üle 1400 vastaja. Uuringu viis läbi Balti Uuringute Instituut, uuringuaruandega saab tutvuda siin: https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Tartu-tervisespordi-uuringu-loppraport.pdf

Robert Derevski
spordiuuringu projektijuht, Balti Uuringute Instituudi analüütik

Kaanepilt: “Tervisesport”, Mette Mari Kaljas (Koostööd noorkunstnikuga toetab Kodanikühiskonna Sihtkapital)