Uuringu eesmärk on kaardistada tegurid, mis soodustavad ja pärsivad Eesti ettevõtetes digilahenduste (sh automaatne andmevahetus, andmepõhine aruandlus, e-arved jm) kasutuselevõttu ning selgitada, kuidas kujundada riigi sekkumisi viisil, mis vastaks paremini nii ettevõtjate kui ka tarkvaraarendajate vajadustele.
Projekti keskseks väljundiks on teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt rakendatav metoodiline raamistik, mis võimaldab süsteemselt hinnata ettevõtete motivatsiooni, hoiakuid ja peamisi takistusi digilahenduste kasutuselevõtul. Raamistik hõlmab nii ettevõtte sisemisi tegureid (nt ressursid, oskused ja muutusvalmidus) kui ka väliseid tegureid (nt usaldus riigi ja teenusepakkujate vastu, standardid ja liidestusvõimalused ning sektoripõhised ootused).
Uuring viiakse läbi kaheetapilise rakendusuuringuna, milles kombineeritakse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid: dokumendi- ja sekundaaranalüüs, ettevõtete veebiküsitlus, süvaintervjuud ning koosloometöötoad. Metoodikat arendatakse interatiivselt ning tulemused valideeritakse eraldi valideerimisseminaril, et tagada lahenduse rakendatavus ka edaspidistes poliitika- ja rakendusotsustes.
Projekti tulemusena valmib valideeritud hindamisraamistik ning põhjendatud soovitused digilahenduste kasutuselevõtu seireks ja ettevõtete motivatsiooni suurendamiseks.
Uuring viiakse läbi koostöös Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja, Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu ning Tallinna Tehnikaülikooliga.