Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuringu viisid 2014. – 2015. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbi Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE ja Balti Uuringute Instituut.
Rahvuskaaslaste programm on 2004. aastal alguse saanud välismaal eestlust arendav raamistik, mille eesmärgiks on tagada, et väljaspool Eesti Vabariiki elavatel eestlastel oleks side Eesti ja eesti kultuuriga, nende võimalik repatrieerumine oleks lihtne ning kasvaksid võimalused levitada välismaal objektiivset infot Eestist ja talletada välismaist eesti kultuuripärandit. Seejuures on programmi meetmeteks:
Uuringu eesmärgiks oli hinnata Rahvuskaaslaste programmi (2009-2013) raames ellu viidud tegevuste edukust ja soovitada lisategevusi, mis aitaksid kaasa rahvuskaaslaste sidemete hoidmisele ja tugevnemisele Eesti ning eesti keele ja kultuuriga. Uuringu käigus viidi lisaks dokumendianalüüsile ja fookusgrupi intervjuudele läbi 62 süvaintervjuud ja ulatuslik veebiküsitlus sihtrühmade hulgas. Programmi sihtrühmadele suunatud veebiküsitlusele vastas 747 rahvuskaaslast ja Eestist välja rännanute ning nende järglaste kaardistamisele suunatud üldküsitlusele 1161 rahvuskaaslast. Uuringu esialgseid tulemusi tutvustati aruteluseminaridel, kus arutati koos osalejatega läbi ka peamised järeldused ning sõnastati soovitused.
Mõju-uuringu keskne järeldus on see, et programm ja programmist toetatud tegevused on vajalikud, et aidata rahvuskaaslastel hoida sidet Eesti ja eesti kultuuriga ning talletada väliseesti kultuuripärandit. Keele- ja kultuuriõppes peetakse kõige olulisemaks tegevusi, mis aitavad inimestel füüsiliselt eesti keele ja kultuuri keskkonda tulla: Eestis õppimine, praktika Eesti ettevõtetes, noorte keele- ja kultuurilaagrid jms.
Programmi ja valdkonna üks problemaatilisemaid aspekte on rahvuskaaslaste Eestisse tagasipöördumise toetamine: tagasipöördujate saabumine ja kohanemine Eestis on pärast pikaajalist välismaal viibimist keeruline. Oluline sihtrühm, kellele on seni vähe tähelepanu pööratud, on Eestisse tagasipöördujad ja nende lapsed. Tagasipöördumistoetuse maksmise kõrval peetakse väga oluliseks ka nõustamist, mis aitaks peredel ja lastel Eesti ühiskonnas paremini toime tulla. Tagasipöördujad ootavad rohkem tuge mh sobivate töökohtade ning lastele kooli- ja lasteaiakohtade leidmisel.