Käesolevas uuringus hinnatava rahvuskaaslaste programmperioodi 2009–2013 eesmärk oli toetada eestluse säilitamist ja arendamist väljaspool Eestit, st toetada välismaal elavate rahvuskaaslaste keele ja kultuuri säilitamist ning eestlaste ühtekuuluvustunnet ja tagasipöördumist Eestisse.

Programmi põhilised meetmed olid välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamise ning väliseestlaste Eestis õppimise toetamine; välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamine; väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine ning väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine.

Mõju-uuringu eesmärk oli hinnata „Rahvuskaaslaste programmi (2009–2013)“ raames ellu viidud tegevuste edukust ja soovitada lisategevusi, mis aitavad kaasa rahvuskaaslaste sidemete hoidmisele ja tugevnemisele Eesti ning eesti keele ja kultuuriga. Uuringu käigus viidi lisaks dokumendianalüüsile (programmiga seotud dokumendid, varasemad Eestis antud valdkonnas läbiviidud uuringud ja analüüsid, samuti välisriikide praktika ja rändeteooriad) ja fookusgrupi intervjuudele läbi 62 süvaintervjuud ja ulatuslik veebiküsitlus programmi sihtrühmade hulgas. Programmi sihtrühmadele mõeldud veebiküsitlusele vastas kokku 747 rahvuskaaslast, sh 278 programmi sihtrühma esindajat. Täiendavalt viidi diasporaa kirjeldamiseks läbi üldküsitlus, mille üheks eesmärgiks oli saada ülevaade eestlaste ja Eestist väljarännanute järglaste paiknemisest väljaspool Eestit, nende kodakondsusest, migratsiooni põhjustest, eluga rahulolust, hoiakutest ja suhtumisest rändesse, seotusest Eestiga jmt. Üldküsitlusele vastas kokku 1161 rahvuskaaslast.

Mõju-uuringu keskne järeldus on, et programm ja programmist toetatud tegevused on vajalikud, aitamaks rahvuskaaslastel hoida sidet Eesti ja eesti kultuuriga ning talletamaks väliseesti kultuuripärandit. Küll aga on võimalik parandada programmi elluviimise korralduslikku poolt, samuti tuleb programmi olemasolu, eesmärke ja võimalusi paremini väliskogukondade seas turundada – programmi sihtrühmade teadlikkus programmi toetusmeetmetest oli läbivalt pigem tagasihoidlik ning enamik uuringus osalenutest oli kursis üksikute meetmetega (kust oli toetust saadud), väga suur osa uuringus osalenutest ei olnud programmi tegevustest kuulnud. Programmiga seotud info ja materjalide intensiivsem turundamine eeldab mh rahvuskaaslasi puudutava informatsiooni koondamist ja levitamist ning tihedamat koostööd teiste ministeeriumite ja programmi elluviijatega aga ka väliseesti kogukondade ja ühendustega (sh väliseesti väljaannetega).

Hindamise käigus tõid erinevad osapooled korduvalt välja, et väliseestlaste eestluse säilitamise soovi ja seeläbi ka tagasipöördumist mõjutavad Eesti ühiskonnas valitsevad eelarvamused ja halvustav suhtumine rahvusvähemustesse ning välismaale lahkunud rahvuskaaslastesse. Üheks suhtumise parandamise võimaluseks on tutvustada Eestis elavatele eestlastele, millega rahvuskaaslased väljaspool Eestit tegelevad. Oluline on suurendada kodueestlaste teadlikkust ja tolerantsust rahvuskaaslaste suhtes ning tunnustada neid ühiskondlikult aktiivseid inimesi, kes väljaspool Eestit eesti kultuuri, keele ja pärandi hoidmisega tegelevad. Rahvuskaaslased saavad osaleda ja panustada Eesti riigi ja Eestis tegutsevate ettevõtete hüvangusse ka juhul, kui nad ei plaani Eestisse naasmist, st rahvuskaaslaste kaasamiseks Eesti arengusse tuleb koostöövõimaluste kirjeldamiseks ja realiseerimiseks teha erinevate osapoolte vahel koostööd (sh rahvuskaaslasi puudutava informatsiooni kompleksne ja ajakohane kajastamine ühel veebilehel; saatkondade, ettevõtete ja erinevate ministeeriumite kaasamine).