Balti Uuringute Instituut > Publikatsioonid > Hindamine ja poliitikaanalüüs > Technology-Intensive FDI and Economic Development in A Small Country: The Case of Estonia

Aasta:2007

Autorid:Marek Tiits

Laadi alla:Technology-Intensive FDI and Economic Development in A Small Country: The Case of Estonia

Technology-Intensive FDI and Economic Development in A Small Country: The Case of Estonia

This article reviews the role of foreign direct investment in industrialisation of various catching-up economies and draws based on this lessons for policy-making in small countries. The author states that the introduction of proactive foreign investment strategy is one of the most effective means in a small country to rapidly increase the knowledge intensity of the economy. However, the Estonian innovation policy, similarly to most of the EU new member states, has underestimated the power and role of such proactive strategies. The author calls for much better focusing of the activities of foreign investment agencies and closer co-ordination of FDI strategies with education, research, employment and other policies.

Vaata ka sarnasel teemal:

Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs

Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on KOVi tööriist, mille eesmärk on kaardistada mitteõppivad ja töötavad noored ning pakkuda neile sihistatud tuge eelkõige haridustee jätkamiseks ja/või tööle suundumiseks. NGTSi eesmärk on vältida sotsiaalsüsteemi ülekoormust ja sellest tulenevaid võimalikke sotsiaalseid või struktuurseid probleeme. Uuringu eesmärk oli anda hinnang NGTSi rakendamise asjakohasusele, mõjule, tulemuslikkusele..

eTwinningu programmis osalemise motivatsioonitegurid ja tunnustusvajadus

Käesoleva uuringuga sooviti teada saada, millised tegurid motiveerivad Eesti üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutsekoolide õpetajaid osalema eTwinningu programmis. Uurimusküsimustele vastamiseks kasutati erinevaid meetodeid, neist olulisemad olid sekundaarallikate analüüs, fookusgrupi ja süvaintervjuud ning veebiküsitlus.

Eesti e-teenuste hindamine: kasutamise tulemuslikkus ja mõju

Eesti e-teenuste hindamine näitab nende selget positiivset mõju: e-teenuste kasutuselevõtt on toonud suure aja kokkuhoiu ja muutnud asjaajamise riigiga kättesaadavamaks.

Tehnoloogiaseadmete kaardistamise projekt

Uuringu eesmärk oli ühelt poolt selgitada välja ettevõtete vajadus toodete testimise järele ning teiselt poolt analüüsida, millised testimis- ja katsetamisvõimalused on Eesti teadusasutustes juba olemas.

Erasmus+ noortevaldkonna õpirändeprojektide mõju uuring

Erasmus+ noortevaldkonna õpirändeprojektide mõju uuringu eesmärk oli selgitada välja, milline on nende projektide mõju programmis osalevate organisatsioonide ja koostöövõrgustike arengule.

Eesti IT sektori innovatsioonisüsteemi analüüs

Käesolevas aruandes avatakse arvuliste näitajate tagamaid ja käsitletakse Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori konkurentsivõimet mõjutavaid põhilisi tegureid.

Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuring

Jõuame järeldusele, et programm ja programmist toetatud tegevused on vajalikud, aitamaks rahvuskaaslastel hoida sidet Eesti ja eesti kultuuriga ning talletamaks väliseesti kultuuripärandit. Küll aga on vajalik parandada programmi elluviimise korralduslikku poolt ja turundust väliskogukondade seas.

The Impact of the European Union Regional Policy on Sub-National Mobilisation in a Unitary State

Uuringu eesmärk oli uurida euroopastumise mõju piirkondlikule mobilisatsioonile, kasutades SF partnerluse põhimõtet ja kasvavat Brüsseli tasandil toimuvat tegevust väikeses ühises ja tsentraliseeritud uues liikmesriigis - Eestis -, et aidata kaasa edasisele MLG ja euroopastumise teeside teoreetiline arendamisele.

Uuring noorsootöö ja koolituste pädevuse ning võimekuse arendamisest läbi Euroopa noorteprogrammide

Uuringu eesmärk oli saada täiendavaid teadmisi Euroopa noorteprogrammide raames toimuvate koolituste pädevuste arendamise kohta ja tuvastada arenemisvõimalusi. See on oluline noorsootöö valdkonnale ja koolituste pakkujatele, et parandada noortevaldkonna pädevusi ja toetada Euroopa koolitusstrateegiat.

Noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused

Eestis on hinnanguliselt umbes 12 300 noortevaldkonna töötajat. Selle uuringu raames selgitati Eestis esimest korda välja noortevaldkonna töötajaskonna suurus ja koosseis. Samuti anti põhjalik ülevaade noortega töötavate spetsialistide töötingimustest, -keskkonnast ja -korraldusest, töömotivatsioonist, tööalasest enesearengust ning tagasisidesüsteemi praktikatest.

Välisriikide kaugtööpraktika ja selle Eestis rakendamise analüüs

Uuringu eesmärk oli saada ülevaade välisriikides kasutusel olevatest kaugtöö edendamise praktikatest ja arenguvõimalustest Eestis. Selleks uuriti nelja kategooriat meetmeid: õigusmeetmed, teavitustöö, taristu ja võrgustikud, rahalised toetusmeetmed.

Eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades: väljakutsed ja kestlikud lahendused

Üheks Eesti Vabariigi lõimumispoliitika põhiküsimusteks on väljakutse suurendada eesti keelt mittevaldavate inimeste eesti keele oskust ja luua võimalusi aktiivseks keelekasutuseks („Sidus Eesti 2030“). Käesolev uuring keskendub piiratud keelekeskkondades elavate vähelõimunud elanike keeleõppe kogemuste, motivatsiooni ja takistuste analüüsimisele, eesmärgiga vastata nende vajadustele keeleõppe pakkumisel.