Uuring noorsootöö ja koolituste pädevuse ning võimekuse arendamisest läbi Euroopa noorteprogrammide

Uuringu eesmärk oli saada täiendavaid teadmisi Euroopa noorteprogrammide raames toimuvate koolituste pädevuste arendamise kohta ja tuvastada arenemisvõimalusi. See on oluline noorsootöö valdkonnale ja koolituste pakkujatele, et parandada noortevaldkonna pädevusi ja toetada Euroopa koolitusstrateegiat.

Uuringu raames viidi läbi fookusrühmaintervjuud koolituste pakkujate, koolitajate ja noorsootöötajatega. Arutleti koolituste pakkumise aluseid, Euroopa koolitusstrateegia rolli, koolitusvajaduste ja pakutavate koolituste kokkulangevust ning koolituste takistavaid ja soodustavaid tegureid. Tulemuste põhjal koostati aruanded nii eesti kui ka inglise keeles.

Analüüsi tulemusena selgus, et üldiselt ollakse Eesti noortevaldkonna koolitussüsteemiga rahul, mida hinnatakse mitmekesiseks ja hästi struktureerituks. Olulisteks peetakse koolituste kvaliteeti, kasutatavaid meetodeid ning võrgustumise ja kogemuste vahetamise võimalusi ning praktiliste oskuste õpetamist.

Koolituste sisu osas leiavad agentuuri esindajad ja koolitajad, et need vastavad sihtrühma vajadustele. Osalejad aga tunnetavad vahetevahel, et koolitused jäävad pinnapealseks ega vasta nende ootustele täielikult. See toob esile vajaduse kohandada koolituste sisu sihtrühmale vastavaks ja kasutada tõhusaid tagasisidemehhanisme.

Veel üks probleem on koolitustele jõudmine. Need, kelle pädevusi on kõige rohkem vaja arendada, ei jõua sageli koolitustele. Peamiseks takistuseks on lühike etteteatamisaeg ehk ebapiisav aeg osalemise plaanimiseks. Samuti on probleemiks noorsootöötajate vähene refleksioonioskus ehk ei osata hinnata oma arenguvajadusi.

Soovitused

Olgugi, et koolitusi planeeritakse teadlikult ja süsteemselt ning koolitusvõimalustega ollakse rahul, tuli uuringust välja mitmeid arendusvõimalusi:

• Koolitused peaksid olema praktilised ja konkreetsed, käsitledes teemasid põhjalikult. Osalejad väärtustavad tööks vajalike oskuste arendamist, näiteks Exceli kasutamine, sihtrühmadeni jõudmine jne.
• Koolitusformaatidest eelistatakse põhjalikumaid ja pikemaid silmast silma koolitusi, mis võimaldavad võrgustumist. Alternatiivina sobivad lühikesed digikoolitused praktiliste oskuste õppimiseks.
• Võrgustumine ja kogemuste vahetamine on olulised koolituste komponendid ning selleks on soovitatav juba koolitust plaanides aega leida.
• Kuigi tagasisidet küsitakse erineval moel, puudub osalejatel selgus, kas ja kuidas sellega arvestatakse. Seetõttu tasub tagasisidega arvestamise protsessi selgemini välja tuua.
• Vajalik on tihedam koostöö koolituspakkujate, koolitajate ja noortevaldkonna töötajate vahel, et tagada koolituste asjakohasus ja praktilisus.
• Üleriigiline noortevaldkonna koolituskava, mis hõlmaks kõiki koolituspakkujaid, aitaks sihtrühmadel paremini planeerida ja avardaks silmaringi koolitusvõimaluste osas.
• Koolituste infot (sh õpiväljundid ja teema käsitlemise detailsus) peaks levitama võimalikult varakult. Avaliku koolituskava loomine ja ajakohasena hoidmine toetaks kiiremat teavitamist sihtrühmadele.
• Tuleks leida viise nende sihtrühmadeni jõudmiseks ja motiveerimiseks, kel on koolitustel osalemiseks takistusi, sh innustada tööandjaid oma töötajaid enesearenguga tegelema.
• Toetada tuleb venekeelseid noorsootöötajaid Ida-Virumaal, pakkudes neile asjakohaseid koolitusi, mis aitavad ületada kultuurilisi ja keelelisi barjääre.
• Tuleks läbi viia edasisi uuringuid, et tuvastada noorsootöö valdkonna esilekerkivaid suundumusi ja väljakutseid, millele koolituste pakkumisega reageerida.