Millised tegurid ja trendid mõjutavad andmeühiskonna ja andmemajanduse arengut järgmise 10–15 aasta jooksul ning millised võiksid olla Eesti andmeühiskonna tulevikustsenaariumid aastal 2035? Töö tulemusel sündis neli arengustsenaariumi.
Loe rohkemKüsitlus oli korraldatud eesmärgiga uurida, milline teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust (TLNV) valitseb Tartu linnas elavate ja/või õppivate noorte seas 2022. aastal. Küsitluse tulemusel valminud järeldused ja soovitused aitavad paremini korraldada TLNV tööd, seada eesmärke eesootavaks aastaks ning kaasata Tartu noori oma tegemistesse.
Loe rohkemUuringu eesmärk oli hinnata meetme „Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks“ eesmärkide saavutamist selle esimesel (2008–2015) ja teisel (2014–2020) perioodil ning meetme tulemuslikkust, mõju ja rolli Eesti teaduses tervikuna.
Loe rohkemEesti loomevaldkondade järgmise kümne aasta kestlikkuse seisukohast on oluline nii loomevaldkondade juhtimine ja koordineerimine, rahastamine, järelkasv kui ka kultuuriteadlik publik. Loomevaldkondade kestlikkuse uuring analüüsis seitsme valdkonna: arhitektuuri, disaini, etenduskunstide, filmi, kirjanduse, kunsti ning muusika ja helikunsti kestlikkuse tegureid ja arengustsenaariume.
Loe rohkem2015. aastal alguse saanud ASTRA meetme eesmärk on tõsta kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutuste efektiivsust ja ühiskonna teenimise võimekust. Meede koosneb kahest peamisest tegevusest: investeeringud hoonete rajamisse ehk taristusse ning nn sisutegevused ehk ülikoolide- ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö arendamine ja kvaliteedi parandamine.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituut koos Tartu Regiooni Energiaagentuuri ja OÜ Tepsliga viis Majandus-…
Loe rohkemKompetentsipõhine juhtimine ühendab strateegiliseks tervikuks tööjõu kavandamise, töötajate värbamise, hindamise ja arendamise…
Loe rohkemViimaseid aastakümneid on maailma ühiskondlikes, majanduslikes, keskkonna- ja kliimasuundumustes iseloomustanud hulk ootamatuid või varem…
Loe rohkemKäesoleva uuringu eesmärgiks oli selgitada välja tartlaste tervisespordialane aktiivsus, eelistatud spordialad, rahulolu…
Loe rohkemHea Kodaniku mõjuanalüüsi eesmärk oli anda Vabaühenduste Liidule (endine EMSL) analüütiline ülevaade…
Loe rohkemBalti Uuringute Instituut koostöös valdkondlike ekspertidega teostas mõjuanalüüsi taastuvenergia ja energiatõhususe ettepanekutele….
Loe rohkemVabaühenduste tegevuskeskkonna arengute kaardistamiseks ja kodanikuühiskonna arendamiseks sisendi andmiseks viis Balti Uuringute Instituut läbi mõjuanalüüsi, mille tulemused näitasid, et Eesti mittetulundussektor on jätkusuutlik, kuid vajab siiski jätkuvat toetamist.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituut (IBS) tegi koostöös Technopolis Group Eesti, Ernst & Young Baltic ja Praxisega Rahandusministeeriumi tellimusel Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 vahehindamise, mis kattis kõiki rakenduskava 14. prioriteetset suunda.
Loe rohkemVabatahtlikus tegevuses osalemise uuringus, mille eesmärk oli analüüsida vabatahtliku tegevuse olukorda, muutusi ja nende põhjusi Eestis võrreldes 2013. aastaga, vaadeldi olukorda nii elanike kui ka organisatsioonide vaatenurgast, kuid ka avalikku sektorit nii vabatahtlike kaasaja kui ka vabatahtlikkuse toetaja ja mõjutajana tugivõrgustike ning seadusloome kaudu.
Loe rohkemUuring näitab, millised on erinevate ohvriabi valdkonnaga seotud asutuste praktikad ohvrite tuvastamisel, kaitsevajaduse hindamisel ning teistesse asutustesse edasi suunamisel.
Loe rohkemUuring annab ülevaate sellest, kuidas Eesti koolides inimõigusi käsitletakse, millised on õpilaste, õpetajate ja kooli juhtkonna hoiakud inimõiguste suhtes, ning kuidas inimõiguste alaste teadmiste rakendamist koolides toetatakse.
Loe rohkemEesti keeleseisundi uuringu eesmärk oli selgitada välja eesti keele ja võõrkeelte staatus, maine ning õppe, uurimise ja arendamise olukord.
Loe rohkemLeidsime, et Šveitsi Vabaühenduste Fond on andnud Eestis olulise panuse avaliku ja kolmanda sektori koostöö arendamisse avalike teenuste osutamisel ning aidanud täita sektoritevahelises koostöös valitsenud tühimikku. Olulisimad probleemkohad on toetuste abil arendatud teenuste turundamise nõrkus ning jätkuv vajadus tõsta teadlikkust sektoritevahelise koostöö võimalustest ja viisidest.
Loe rohkemWe conclude that progress is made on the research and innovation strategies for smart specialisation initiatives, but it’s still a bumpy road lying ahead.
Loe rohkemLeidsime, et arengukava üldeesmärgid on seotud EL ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega ning kooskõlas Eesti maaelu valdkondlike arenguvajadustega. Sama ajal vajavad selgemat täpsustamist eesmärgid selles osas, millist muutust soovitakse tegevustega saavutada.
Loe rohkemAvalike teenuste osutamise vormid on muutunud mitmekesisemaks nii välisriikides kui ka Eestis, lepingulise delegeerimise kõrvale on tõusnud mitmed teised teenuste pakkumise ning teenuse “omaniku”, kodanike ja teenuse pakkuja koostöö mudelid.
Loe rohkemDevelopment of an effective RIS3 calls for, especially in the EU cohesion economies, substantial efforts to strengthen higher education, R&D job creation, and capability building in future paradigm leading high-‐tech areas in particular.
Loe rohkemSelgitasime välja Eesti metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõime edutegurid, luues sellega alused sektori kitsaskohtade likvideerimiseks ja tugevate külgede võimendamiseks riiklikul tasandil.
Loe rohkemPoliitikasoovitused Narva noorte teadmiste ja teadlikkuse suurendamiseks ning kodanikuaktiivsuse arendamiseks läbi riikliku lõimumispoliitika ja kohaliku võimu tegevuste.
Loe rohkemSelles uuringus valiti kaks väikest majandust, mis on viimase kahe aastakümne jooksul olnud edukad oma suurusega seotud piirangute ületamises, saavutades seega tugeva välismaiste otseinvesteeringute külgetõmbe ja sellega seonduvad kasud.
Loe rohkemKäesolev Euroopa Liidu struktuurifondide kõrghariduse ning teadus‐ ja arendustegevuse meetmete vahehindamine keskendus kuuele meetmete asjakohasust ning rakendamise edukust puudutavale hindamisküsimusele, millele vastuste leidmiseks viidi läbi kaheetapiline analüüs.
Loe rohkemUuringu eesmärgiks oli analüüsida, kas meetmete tingimustes määratletud projektide hindamiskriteeriumid on sobilikud struktuurivahendite strateegiadokumentides välja toodud eesmärkidele vastavate projektide väljavalimiseks.
Loe rohkemPraktilise suunitlusega ülevaatlikku kaasamisanalüüsi on hõlmatud üheksa ministeeriumi. Käesoleva analüüsi käigus uuriti nii kaasamise üldist olukorda Eesti valitsusasutustes kui analüüsiti ka ministeeriumiti 2007.-2009. aastal toimunud kaasamisprotsesse, kaardistades ametkondlikud praktikad kaasamisel.
Loe rohkemKäesoleva hindamise eesmärk oli vaadata läbi Eesti-Läti 2007-2013 Interreg programmi edenemine ja hõlbustada poliitika õppimist programmi (ESTLAT) juhtimise raames aastatel 2007–2013.
Loe rohkemKäesolev aruanne võtab kokku aprillist kuni juulini 2009. aastal läbi viidud struktuurivahendite rakenduskavade hindamise, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kuivõrd hästi on rakenduskavades kavandatud struktuurivahendite kasutamine kooskõlas muutunud majandusolukorraga, ning vajaduse korral teha sellest lähtuvalt ettepanekud rakenduskavade muutmiseks.
Loe rohkemUuringu eesmärk oli uurida euroopastumise mõju piirkondlikule mobilisatsioonile, kasutades SF partnerluse põhimõtet ja kasvavat Brüsseli tasandil toimuvat tegevust väikeses ühises ja tsentraliseeritud uues liikmesriigis – Eestis -, et aidata kaasa edasisele MLG ja euroopastumise teeside teoreetiline arendamisele.
Loe rohkemTeaduse ja tehnoloogia tähtsust sotsiaalmajanduslikule arengule tunnustatakse laialdaselt ning see on muutunud paljudes riikides poliitikakujundajate põhitegevusalaks. Kuigi teadmiste loomise, tehnoloogiasiirde ja kommertsialiseerimise mehhanismide paremaks mõistmiseks tehakse ikka veel teaduslikke jõupingutusi, on juba loodud palju erinevaid poliitilisi programme ja algatusi.
Loe rohkemEUROPEER SME projekti eesmärgiks oli muuta Euroopa Liit “kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks aastaks 2010.”
Loe rohkemEURO-COOP on üks kaheksast projektist, mida rahastatakse kuuenda teadusuuringute raamprogrammi ja selle piirkondlikku innovatsioonistrateegia eriprogrammi, sealhulgas uute vahendite ja lähenemisviisidega innovatsioonipoliitika mõju hindamise ja võrdlusuuringute raames piirkondlikul tasandil. Kõigi nende projektide eesmärk on välja töötada innovatsioonipoliitika mõju hindamise süsteem, et parandada innovatsioonipoliitika erinevate mõjude mõõtmist piirkondlikul tasandil.
Loe rohkemKäesolevas dokumendis keskendutakse näitajate kogumi loomisele, et mõõta teadus- ja arendustegevuse poliitikate mõju projektis osalevatele viiele piirkonnale.
Loe rohkemProjekti raames teostatakse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tõhusate tugivahendite võrdlev analüüs demograafiliselt olulise tasakaalustamatusega geograafilistes piirkondades. Sel viisil analüüsitakse ka maapiirkondade ettevõtete ja ettevõtjate jaoks konkreetseid tugivahendeid.
Loe rohkemEt aidata piirkondlikel osalejatel välja töötada uusi strateegiaid ja lähenemisviise teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse otsuste tegemisel, uuris RegStrat projekt uusi viise, kuidas rakendada SPI vahendeid, nagu prognoosimine, tehnoloogia hindamine, innovatsiooni auditid, hindamine ja võrdlusuuringud.
Loe rohkemKäesoleva dokumendi eesmärk on hinnata Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majandusarengu- ja arengupoliitikat aastatel 1990–2005 alates NSV Liidu kokkuvarisemisest Euroopa Liidu laienemisega.
Loe rohkemKäesolevas artiklis vaadeldakse välismaiste otseinvesteeringute osatähtsust erinevate järelejõudvate majanduste industrialiseerimises ja tuginetakse nendele õppetundidele poliitika kujundamisel väikestes riikides.
Loe rohkemPoliitikasoovituste dokumendis kirjeldatakse InJection võrgustikust omandatud teadmisi meditsiinivahendite tööstuse innovatsiooni finantseerimist ja soovitusi võimalike meetmete kohta, mida Euroopa Komisjon saab rakendada olemasolevate vahendite kaudu.
Loe rohkemKäesolev dokument paneb paika Regionaalse Innovatsioonipoliitika Mõjuuuringu Meetodi(RIPIA) lõpliku ulatuse ja metoodika. RIPIA meetodi eesmärgiks on aidata uurida piirkondlikku innovatsioonikava, põhjuste ja mõjude kriitilisi teid, sidusrühmade suhteid, juhtimise omadusi ja organisatsiooni või regiooni kui innovatsiooniprotsessi alustala õppevõimet.
Loe rohkemThis book draws together a number of papers that analyse the opportunities that entrepreneurs and public policy have to enhance Estonia’s competitive advantages and advance the development of less prosperous regions of the country.
Loe rohkemKäesoleva töö eesmärk on vaadelda Läänemere piirkonna majandusarengu dünaamikaid, mis ümbritsesid kahe viimase Euroopa Liidu laienemise laineid, ning hinnata majanduslike muutuste kvaliteeti ja tulevase arengu väljavaadeid.
Loe rohkemÜleilmastumine annab palju võimalusi tõhusamaks rahvusvaheliseks tööjaotuseks, aidates sellega kaasa elatustaseme tõusule. Turgude avamise eelised sõltuvad konkreetsetes riikides rakendatud poliitilistest meetmetest, mis on seotud globaliseerumise tugevate survetega olemasolevate spetsialiseerumiste muutmiseks.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituudi analüütikute poolt koostatud raamatus keskendutakse teadmistepõhise majanduspoliitika lähtealustele, teaduse ja tehnoloogia võtmevaldkondadele, Eesti sotsiaal-majanduslikele väljakutsetele, Eesti konkurentsipositsioonile Euroopas ning vastavatele poliitikasoovitustele.
Loe rohkemKäesolev ülevaade koondab erinevate Eestit käsitlevate rahvusvaheliste uuringute tulemusi. Ülevaate eesmärk on anda maksimaalselt objektiivne ja pragmaatiline ülevaade Eesti sotsiaalmajanduslikest tingimustest ja arengu alustest.
Loe rohkemKäesoleva töö eesmärk on analüüsida Läänemere piirkonna majanduslikku integratsiooni, nagu see on ilmnenud 1990. aastate keskpaigast. Veelgi tähtsam on see, et püüame hinnata integratsiooni kvaliteeti, mida annab Läänemere piirkonna kahe riikide rühma vahelise kaubanduse areng.
Loe rohkem