Hindamine ja poliitikaanalüüs

2024

Aktiivsete Kodanike Fondi lõpphindamine

Aktiivsete Kodanike Fondi programmi hindamise eesmärk oli teha kindlaks, kas programmi eesmärgid ja tulemused on saavutatud ja mida võiks tulevikus teisiti teha sarnaste eesmärkide paremaks täitmiseks. Hindamise käigus uuriti, kuidas ACF programm on aidanud tugevdada Eesti kodanikuühiskonda, suurendada kodanikuaktiivsust ja haavatavate rühmade mõjujõudu. Uurimisküsimuste abil vaadeldi ja hinnati lähemalt ACF-i toetuste asjakohasust, tõhusust ja tulemuslikkust, tähelepanu pöörati ka programmi rakendamise probleemidele ja toetatud projektide jätkusuutlikkusele.

Loe rohkem
2024

Ministeeriumite ümberkorraldamise analüüs

Eestis 2023. aastal läbi viidud ministeeriumite ümberkorraldamise kaks peamist eesmärki oli tulemuslikumalt juhtida ja seeläbi tõhusamalt saavutada poliitilisi eesmärke. Sealjuures vältides ministeeriumite kapseldumist ehk nii-öelda silotornistumist. Eesmärgid on tugevalt seotud rohepöörde ja rohereformiga ning regionaalse ebavõrdsusega võitlemisega.

Loe rohkem
2022

Arenguseireprojekt „Andmed tulevikuühiskonnas“

Millised tegurid ja trendid mõjutavad andmeühiskonna ja andmemajanduse arengut järgmise 10–15 aasta jooksul ning millised võiksid olla Eesti andmeühiskonna tulevikustsenaariumid aastal 2035? Töö tulemusel sündis neli arengustsenaariumi.

Loe rohkem
2022

Tartu noorte teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust II

Küsitlus oli korraldatud eesmärgiga uurida, milline teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust (TLNV) valitseb Tartu linnas elavate ja/või õppivate noorte seas 2022. aastal. Küsitluse tulemusel valminud järeldused ja soovitused aitavad paremini korraldada TLNV tööd, seada eesmärke eesootavaks aastaks ning kaasata Tartu noori oma tegemistesse.

Loe rohkem
2022

Teaduse tippkeskuste meetme hindamine

Uuringu eesmärk oli hinnata meetme „Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks“ eesmärkide saavutamist selle esimesel (2008–2015) ja teisel (2014–2020) perioodil ning meetme tulemuslikkust, mõju ja rolli Eesti teaduses tervikuna.

Loe rohkem
2022

Loomevaldkondade kestlikkus  

Eesti loomevaldkondade järgmise kümne aasta kestlikkuse seisukohast on oluline nii loomevaldkondade juhtimine ja koordineerimine, rahastamine, järelkasv kui ka kultuuriteadlik publik. Loomevaldkondade kestlikkuse uuring analüüsis seitsme valdkonna: arhitektuuri, disaini, etenduskunstide, filmi, kirjanduse, kunsti ning muusika ja helikunsti kestlikkuse tegureid ja arengustsenaariume. 

Loe rohkem
2022

Tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ (ASTRA) tulemuslikkuse ja mõju hindamine

2015. aastal alguse saanud ASTRA meetme eesmärk on tõsta kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutuste efektiivsust ja ühiskonna teenimise võimekust. Meede koosneb kahest peamisest tegevusest: investeeringud hoonete rajamisse ehk taristusse ning nn sisutegevused ehk ülikoolide- ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö arendamine ja kvaliteedi parandamine.

Loe rohkem
2019

Kodanikuühiskonna arengukava mõjude hindamine

Vabaühenduste tegevuskeskkonna arengute kaardistamiseks ja kodanikuühiskonna arendamiseks sisendi andmiseks viis Balti Uuringute Instituut läbi mõjuanalüüsi, mille tulemused näitasid, et Eesti mittetulundussektor on jätkusuutlik, kuid vajab siiski jätkuvat toetamist.

Loe rohkem
2018

Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018

Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringus, mille eesmärk oli analüüsida vabatahtliku tegevuse olukorda, muutusi ja nende põhjusi Eestis võrreldes 2013. aastaga, vaadeldi olukorda nii elanike kui ka organisatsioonide vaate­nurgast, kuid ka avalikku sektorit nii vabatahtlike kaasaja kui ka vaba­tahtlikkuse toetaja ja mõjutajana tugivõrgustike ning seadusloome kaudu.

Loe rohkem
2017

Eesti keeleseisund

Eesti keeleseisundi uuringu eesmärk oli selgitada välja eesti keele ja võõrkeelte staatus, maine ning õppe, uurimise ja arendamise olukord.

Loe rohkem
2015

Šveitsi Vabaühenduste Fondi (2011-2015) mõjuanalüüs

Leidsime, et Šveitsi Vabaühenduste Fond on andnud Eestis olulise panuse avaliku ja kolmanda sektori koostöö arendamisse avalike teenuste osutamisel ning aidanud täita sektoritevahelises koostöös valitsenud tühimikku. Olulisimad probleemkohad on toetuste abil arendatud teenuste turundamise nõrkus ning jätkuv vajadus tõsta teadlikkust sektoritevahelise koostöö võimalustest ja viisidest.

Loe rohkem
2014

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 eelhindamine

Leidsime, et arengukava üldeesmärgid on seotud EL ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega ning kooskõlas Eesti maaelu valdkondlike arenguvajadustega. Sama ajal vajavad selgemat täpsustamist eesmärgid selles osas, millist muutust soovitakse tegevustega saavutada.

Loe rohkem
2014

Avalike teenuste osutamise kaardistamise analüüs

Avalike teenuste osutamise vormid on muutunud mitmekesisemaks nii välisriikides kui ka Eestis, lepingulise delegeerimise kõrvale on tõusnud mitmed teised teenuste pakkumise ning teenuse “omaniku”, kodanike ja teenuse pakkuja koostöö mudelid.

Loe rohkem
2011

Best Practices in Investment for Development

Selles uuringus valiti kaks väikest majandust, mis on viimase kahe aastakümne jooksul olnud edukad oma suurusega seotud piirangute ületamises, saavutades seega tugeva välismaiste otseinvesteeringute külgetõmbe ja sellega seonduvad kasud.

Loe rohkem
2010

Valitsusasutuste kaasamispraktikate analüüs

Praktilise suunitlusega ülevaatlikku kaasamisanalüüsi on hõlmatud üheksa ministeeriumi. Käesoleva analüüsi käigus uuriti nii kaasamise üldist olukorda Eesti valitsusasutustes kui analüüsiti ka ministeeriumiti 2007.-2009. aastal toimunud kaasamisprotsesse, kaardistades ametkondlikud praktikad kaasamisel.

Loe rohkem
2010

Struktuurivahendite valikukriteeriumite hindamine

Uuringu eesmärgiks oli analüüsida, kas meetmete tingimustes määratletud projektide hindamiskriteeriumid on sobilikud struktuurivahendite strateegiadokumentides välja toodud eesmärkidele vastavate projektide väljavalimiseks.

Loe rohkem
2009

Struktuurivahendite rakenduskavade hindamine

Käesolev aruanne võtab kokku aprillist kuni juulini 2009. aastal läbi viidud struktuurivahendite rakenduskavade hindamise, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kuivõrd hästi on rakenduskavades kavandatud struktuurivahendite kasutamine kooskõlas muutunud majandusolukorraga, ning vajaduse  korral teha sellest lähtuvalt ettepanekud rakenduskavade muutmiseks.

Loe rohkem
2009

Supporting Policy Making with innovative assessment tools

Teaduse ja tehnoloogia tähtsust sotsiaalmajanduslikule arengule tunnustatakse laialdaselt ning see on muutunud paljudes riikides poliitikakujundajate põhitegevusalaks. Kuigi teadmiste loomise, tehnoloogiasiirde ja kommertsialiseerimise mehhanismide paremaks mõistmiseks tehakse ikka veel teaduslikke jõupingutusi, on juba loodud palju erinevaid poliitilisi programme ja algatusi.

Loe rohkem
2008

ICT Sector in Estonia: Foresight Study

Projekti raames teostatakse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tõhusate tugivahendite võrdlev analüüs demograafiliselt olulise tasakaalustamatusega geograafilistes piirkondades. Sel viisil analüüsitakse ka maapiirkondade ettevõtete ja ettevõtjate jaoks konkreetseid tugivahendeid.

Loe rohkem
2008

Enabling better RTDI policy-making in Europe’s Region

Et aidata piirkondlikel osalejatel välja töötada uusi strateegiaid ja lähenemisviise teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse otsuste tegemisel, uuris RegStrat projekt uusi viise, kuidas rakendada SPI vahendeid, nagu prognoosimine, tehnoloogia hindamine, innovatsiooni auditid, hindamine ja võrdlusuuringud.

Loe rohkem
2008

Report on the benchmarking process for regional innovation strategies and policies

EURO-COOP on üks kaheksast projektist, mida rahastatakse kuuenda teadusuuringute raamprogrammi ja selle piirkondlikku innovatsioonistrateegia eriprogrammi, sealhulgas uute vahendite ja lähenemisviisidega innovatsioonipoliitika mõju hindamise ja võrdlusuuringute raames piirkondlikul tasandil. Kõigi nende projektide eesmärk on välja töötada innovatsioonipoliitika mõju hindamise süsteem, et parandada innovatsioonipoliitika erinevate mõjude mõõtmist piirkondlikul tasandil.

Loe rohkem
2007

Comprehensive Regional Innovation Policy Impact Assessment scheme

Käesolev dokument paneb paika Regionaalse Innovatsioonipoliitika Mõjuuuringu Meetodi(RIPIA) lõpliku ulatuse ja metoodika. RIPIA meetodi eesmärgiks on aidata uurida piirkondlikku innovatsioonikava, põhjuste ja mõjude kriitilisi teid, sidusrühmade suhteid, juhtimise omadusi ja organisatsiooni või regiooni kui innovatsiooniprotsessi alustala õppevõimet.

Loe rohkem
2007

The Nation of Merchants

This book draws together a number of papers that analyse the opportunities that entrepreneurs and public policy have to enhance Estonia’s competitive advantages and advance the development of less prosperous regions of the country.

Loe rohkem
2005

Made in Estonia

Balti Uuringute Instituudi analüütikute poolt koostatud raamatus keskendutakse teadmistepõhise majanduspoliitika lähtealustele, teaduse ja tehnoloogia võtmevaldkondadele, Eesti sotsiaal-majanduslikele väljakutsetele, Eesti konkurentsipositsioonile Euroopas ning vastavatele poliitikasoovitustele.

Loe rohkem
2003

Intra-Industry trade in the Baltic Sea region

Käesoleva töö eesmärk on analüüsida Läänemere piirkonna majanduslikku integratsiooni, nagu see on ilmnenud 1990. aastate keskpaigast. Veelgi tähtsam on see, et püüame hinnata integratsiooni kvaliteeti, mida annab Läänemere piirkonna kahe riikide rühma vahelise kaubanduse areng.

Loe rohkem