Maailma keerulisim lingua franca ehk töötamine kakskeelses maailmas

Inglise keele kasutus tänapäeval on levinud pea igas eluvaldkonnas. Kui ühest küljest on inglise keel inimajaloo edukaim lingua franca, siis teisalt nähakse teda ka ohuna väikeste keelte püsima jäämisele. Tõenäoliselt oled ka sina, lugeja, sarnaselt mulle süüdi estonglishi patus ning segad vahel eesti ja inglise keelt omavahel – vahel vajadusest (sest eesti keeles pole sobivat sõna), aga sellest veel tihemini pigem mugavusest (sest inglise keelne sõna turgatab kohe pähe ja edasi mõelda ei viitsi).

Eriti suur väljakutse on sellise keelekasutuse vältimine meile, analüütikutele, kes me töötame igapäevaselt kahes keeles korraga. Kui lõpetad kõne Eesti partneriga ja hakkad pärast seda kirjutama meili välismaa partnerile, on vead ja otsetõlked kerged tulema. Kuulikindlat strateegiat end nende eest kaitsmiseks pole – keegi pole täiuslik ja me kõik eksime vahel. Kui kirjakeelsed eksimused on veel teatud ulatuses taunitavad, siis suuliste puhul saab ette heita tegelikult vähe. Suuline keel on orgaaniline ja peegeldab iga inimese idiolekti. Suulise keelekasutuse peamine eesmärk on teha end mõistetavaks teisele inimesele – kui see eesmärk on täidetud, on kellegi häälduse, aktsendi või vigade üle naermine väiklane ja lubamatu.

Tea, mida sa ei tea

Mistahes teksti kirjutama hakates tasub alati olla teadlik oma nõrkustest. Inglise keel on lõputult keeruline, nüansirohke ja salakaval ning tõenäosus, et eestikeelne väljend, ütlus või fraas otsetõlkena ka inglise keeles toimib, on väga väike. Näiteks väljend „ma peast ei mäleta“ ei ole inglise keeles „I can’t remember from the head“ – inglased teavad südamega (know by heart) või paiknevad nende mälestused pealael (remember off the top of my head). Sarnaselt jääb „I corrigated the text“ ingliskeelsele lugejale arusaamatuks kui ta just ladina keelt ei mõista – corrigere tähendab selles „õiget suuna andma“, kust on tulnud ka eestikeelne „korrigeerima“, aga inglise keeles peab tekstiga talitama teisiti ja kasutama sõnu nagu correct, proofread vmt.

Ettevaatlik peab olema ka ühendtegusõnadega (tegusõna + määrsõna või eessõna, nt break down, look up, go through), mida on lihtne sassi ajada kui inglise keeles on otsetõlkena justkui sama fraas olemas. Näiteks eestikeelne „välja tooma“ sobib näiliselt hästi ingliskeelse vastega bring out, aga see on eksitav. Inglise keeles toob näiteks kirjastaja selle ühendtegusõnaga välja uue teose või toob ilus pluus esile kellegi silmavärvi. „Välja tooma“ (nt „intervjueeritav tõi välja“) tõlkimiseks oleks õige kasutada sõnu nagu say, mention, emphasize vmt.

Kolmas levinud viga on eestlaste -ing vormi ülekasutus inglise keeles. Kui see asi parajasti sinuga ei juhtu, nt I am experiencing problems (järsku lakkas kõne ajal mikrofon töötamast!), oleks pea alati parem kasutada lihtolevikku – I have a problem. Tihti näeb tekstides väljendeid nagu this paragraph is focusing on x, samas kui parem ja lihtsam oleks öelda this paragraph focuses on x. Eriti kurioosne on kunagi kuuldud väljend what are you meaning?, kui saaks lihtsalt öelda what do you mean?.

Olgugi et eesti keele masintõlge on viimaste aastate jooksul tunduvalt paranenud, ei maksa alati ka roboteid usaldada. Näiteks saime ühes rahvusvahelises projektis hea kõhutäie naerda, kui masin tõlkis „tavalise kohupiima“ kui habitual curd või „avokaadod võrgus“ kui avocado network. Alati tuleks sellised kentsakad väljendid sõnastikust üle kontrollida või teha kasvõi kiire Google (pildi)otsing, et näha, kas see termin on ikka kasutuses ja tähistab seda asja, millele viidata tahetakse.

Kust saada abi?

Mida aga teha, kui oma mõtte edasi andmine on keeruline ning on näha, et taanlasest projektipartner teisel pool arvutiekraani vaatab sind või su teksti kulmu kortsutades?

Kui ma 2015. aastal oma kirjaliku tõlke eriala magistritöö ära kaitsesin, arvasin ma, et minust saab tõlkija. Teatud mõttes nii läkski – alustasin eesti-inglise-eesti suunal tõlkimist juba aastaid enne seda, inglise filoloogia bakalaureuse ajal, ning osalise koormusega tõlgin siiamaani. Üks mu suurimaid abivahendeid mistahes tõlget tehes on kvaliteetsed sõnastikud* ja korpused**. Kui sõnastikust leiab vaste tundmatule sõnale, siis korpus aitab mõista, kas ja kuidas seda sõna päriselt kasutatakse ning mis kontekstides see esineb (NB! Eristada tuleks ameerika ja briti inglise keele sõnastikke ja korpuseid). Sellest veel lihtsam abivahend on oma soovitud fraasi jutumärkide vahel Google’isse sisestamine, et kontrollida, kas see ikkagi esineb sellistes kontekstides nagu sina seda kasutada soovid.

Et keel oleks väärtuslik tööriist ja mitte vääriti mõistmise allikas, peab vahel pingutama – kontrollima, küsima, otsima –, et leida just see õige väljend, mis soovitud mõtet edasi annaks. Analüütikutena on piirid eesti ja inglise keele vahel meie jaoks mõistetavatel põhjustel tihti hägused, aga see ei ole vabandus hooletuseks. Inglise keel on raske, täis erandeid ja kentsakaid väljendeid, mistõttu on meie kui selle õppijate ja kasutajate ülesanne seda tundma õppida ja see parimal võimalikul moel enda teenistusse rakendada.

* Briti inglise keele jaoks Oxford Dictionary https://www.oxfordlearnersdictionaries.com/
Ameerika inglise keele jaoks Merriam-Webster Dictionary https://www.merriam-webster.com/
** Briti inglise keele korpus https://www.english-corpora.org/bnc/
Ameerika inglise keele korpus https://www.english-corpora.org/coca/

Andra Somelar
Balti Uuringute Instituudi analüütik, filoloogia magister