Teaduse tippkeskuseid on toetatud kõigi seniste struktuurivahendite perioodide eelarvetest, nii aastatel 2004-2006, 2007-2013 kui ka 2014-2020. Perioodil 2007-2013 rahastati 12 tippkeskuse tegevust ning 2014-2020 9 tippkeskuse tegevust, mille eesmärgiks oli Eesti teadus- ja arendusasutuste rahvusvaheliselt kõrge kvaliteediga teadus- ja arendustegevuse toetamine ja jätkusuutlikkuse tagamine ning sellega eelduste loomine Eesti teaduse koostöö- ja konkurentsivõime tugevdamiseks Euroopa teadusruumis. Kui 2007-2013 toetati olemasolevate uurimisrühmade koostööd, kus rõhuasetus oli tipptasemel teadlaskonna järelkasvul, siis 2014-2020 oli oluliseks uueks fookuseks tippkeskuste valdkondliku mitmekesisuse tagamine.

Vaatamata tippkeskuste meetme pikaajalisele rakendamisele ei ole ammendavaid andmeid selle kohta, milline on olnud meetme roll Eesti teaduse arendamisel tervikuna, kuidas on meede mõjutanud tippkeskuste uurimisrühmi ja nende jätkusuutlikkust ning Eesti teaduse konkurentsivõimet. Samuti ei ole teada, milline on olnud tippkeskuste meetme mõju Eesti ja Euroopa ühiskonnale ja majandusele, millised uuenduslikud ideed on tippkeskuste meetme abil loodud ning millised ideed on rakenduseni jõudnud või jõudmas. Andmete puudumine raskendab omakorda uue perioodi tippkeskuste meetme planeerimist. Selleks hinnatakse uuringus 21 tippkeskust.

Uuringu eesmärk on tippkeskuste meetme mõju ja tulemuslikkuse hindamine ning selle alusel soovituste tegemine jätkutegevusteks tippkeskustega. Uuringuga soovitakse teada saada, kuivõrd edukalt on tippkeskuste meetmega tugevdatud Eesti teaduse taset ning koostöö- ja konkurentsivõimet ning mida tuleks tulevikus teisiti teha. Uuringu peamine eesmärk on hinnata järgmist: 

  1. tippkeskuste meetme tulemuslikkust ehk kuivõrd saavutati meetme eesmärgid;
  2. meetme rolli Eesti teaduse arendamises tervikuna, TA valdkondliku mitmekesisuse tagamisel ning Eesti teaduse koostöö- ja konkurentsivõime tõstmisel Euroopa teadusruumis; 
  3. meetme mõju tippkeskuste uurimisrühmadele, nende jätkusuutlikkusele, valdkonna järelkasvule ning teadus- ja arendustegevuse populariseerimisele; 
  4. kuivõrd on meede kaasa aidanud Eesti ja Euroopa ühiskondlike probleemide teaduspõhisele lahendamisele; 
  5. anda soovitusi tipptasemel uurimisrühmade asutuste vahelise koostöö toetamiseks nii senise Eesti kogemuse kui ka teiste riikide kogemuse põhjal.

Hindamine toetub peamiselt olemasoleva infole ja sekundaarallikate analüüsile, sh projektidega seotud aruandlusele, ning kvalitatiivsele andmekogumisele – (rühma)intervjuud ja fookusgrupi intervjuud tippkeskuste juhtide, teadustöötajate ja doktorantidega, aga ka meetme väljatöötajate, rakendajate ning valdkondlike ekspertidega. Hindamisse on kaasatud nõustamisrollis ka välisekspert.