IBS > Publikatsioonid > Ränne ja lõimumine > Lõimumispoliitikad: Kes on kasusaajad? Indikaatorite kasutamine ja täiustamine lõimumisdebattides

Aasta:2015

Autorid:Thomas Huddleston, Özge Bilgili, Anne-Linde Joki, Zvezda Vankova

Laadi alla:MIPEX Estonia

Seotud projekt:Lõimumispoliitikad: Kes on kasusaajad? Indikaatorite kasutamine ja täiustamine lõimumisdebattides

Lõimumispoliitikad: Kes on kasusaajad? Indikaatorite kasutamine ja täiustamine lõimumisdebattides

MIPEX (Migrant Integration Policy Index) uuris sisserändajatele suunatud lõimumispoliitikaid 38 arenenud riigis, sealhulgas kõigis Euroopa Liidu riikides, aga ka Norras, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Jaapanis ja mujal. Juba neljandat korda korraldatud uuringus analüüsiti sisserändajate õigusi ja võimalusi kaheksas valdkonnas: tööturg, haridus, tervishoid, alalise elamisloa omandamine, kodakondsus, perede taasühinemine, võrdne kohtlemine ja poliitiline osalus.

MIPEX uuringu 2015. aasta tulemused näitavad, et Eesti lõimumispoliitikad on Kesk- ja Ida-Euroopa esirinnas, kuid teistest arenenud riikidest lahutavad meid kehvad tulemused kodakondsuspoliitika, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja poliitilise osaluse vallas. 38 uuritud riigi seas paigutub Eesti kokkuvõttes 22. kohale. Tulemused näitavad, et Eesti pakub sisserändajatele enamikest riikidest soodsamaid võimalusi tööturul liikumiseks ja elamisloa taotlemiseks. Samal ajal piirab riik oluliselt kolmandate riikide kodanike võimalusi osaleda poliitilises elus ja saada Eesti kodanikuks. Sisserändajate õigusi ei toeta ka nõrgad kaitsemehhanismid diskrimineerimise eest. Ehkki võrdse kohtlemise seadus kehtib juba 2009. aastast, jääb Eesti MIPEXi pingereas alla kõigile teistele riikidele, kus sarnane seadus vastu on võetud.

Interaktiivsete Eesti lõimumispoliitika tulemustega on võimalik tutvuda MIPEX Eesti lehel.

Vaata ka sarnasel teemal:

Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja tagasisaadetavate nõustamisteenuse analüüs

Uuringu laiem eesmärk on anda – kus vajalik ja otstarbekas – ka soovitused ja ettepanekud nii teenuse kui terviku kui ka mõne spetsiifilise töölõigu parendamiseks. Tegemist on rakendusuuringuga, mis tähendab, et uuringu peamine eesmärk on sõnastada soovitused teenuse arendamiseks, mistõttu on ka uuringus välja toodud ja keskendutud ennekõike just problemaatilisematele ja täiendavat tähelepanu vajavatele kohtadele.

Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015

Integratsiooni monitooringu tulemustest selgub, et eestivenelaste kuuluvustunne ja eestlaste kaasamisvalmidus on head. Samal ajal on aga suurenenud rahvusgruppide vahel sotsiaal-majandusliku ja poliitilise ebavõrdsuse tajumine, seda eelkõige just eestivenelaste poolt.

Kogukonnapraktika tagasiside analüüs

Kogukonnapraktikas osalenud ja tagasisideküsitlusele vastanud õpilaste, õpetajate ja juhendajate hinnangul on kogukonnapraktika programm väga väärtuslik õpilaste silmaringi laiendamiseks, sotsiaalsete oskuste arendamiseks, praktilise töökogemuse saamiseks, kogukonnaelus aktiivselt kaasa löömise innustamiseks.

Cities4ZERO Approach to Foresight for Fostering Smart Energy Transition on Municipal Level

Smart energy transition eorts at the municipal level are gaining importance and...

Kodanikuühiskonna arengukava mõjude hindamine

Vabaühenduste tegevuskeskkonna arengute kaardistamiseks ja kodanikuühiskonna arendamiseks sisendi andmiseks viis Balti Uuringute Instituut läbi mõjuanalüüsi, mille tulemused näitasid, et Eesti mittetulundussektor on jätkusuutlik, kuid vajab siiski jätkuvat toetamist.

Lõimumisvaldkonna taustainfomaterjalid

Arengukava „Lõimuv Eesti 2020" ettevalmistamise raames koostasime 7 lõimumist puudutavat teemalehte.

Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal

Saamaks senisest paremat ülevaadet sellest sihtrühmast, viidi läbi uuring kahe peamise eesmärgiga: esiteks, mõista ja anda ülevaade Eesti diasporaaliikmete tänasest seisust – nende arvust, profiilidest ja klastritest, hoiakutest ja ootustest Eesti riigi suunal (sh võimaliku tagasipöördumise suunal), ning teiseks, uuringu tulemustele ja järeldustele tuginedes anda sisend poliitikaloomesse.

Eesti IT sektori innovatsioonisüsteemi analüüs

Käesolevas aruandes avatakse arvuliste näitajate tagamaid ja käsitletakse Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori konkurentsivõimet mõjutavaid põhilisi tegureid.

Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuring

Jõuame järeldusele, et programm ja programmist toetatud tegevused on vajalikud, aitamaks rahvuskaaslastel hoida sidet Eesti ja eesti kultuuriga ning talletamaks väliseesti kultuuripärandit. Küll aga on vajalik parandada programmi elluviimise korralduslikku poolt ja turundust väliskogukondade seas.

Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018

Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringus, mille eesmärk oli analüüsida vabatahtliku tegevuse olukorda, muutusi ja nende põhjusi Eestis võrreldes 2013. aastaga, vaadeldi olukorda nii elanike kui ka organisatsioonide vaatenurgast, kuid ka avalikku sektorit nii vabatahtlike kaasaja kui ka vabatahtlikkuse toetaja ja mõjutajana tugivõrgustike ning seadusloome kaudu.

Report on the benchmarking process for regional innovation strategies and policies

EURO-COOP on üks kaheksast projektist, mida rahastatakse kuuenda teadusuuringute raamprogrammi ja selle piirkondlikku innovatsioonistrateegia eriprogrammi, sealhulgas uute vahendite ja lähenemisviisidega innovatsioonipoliitika mõju hindamise ja võrdlusuuringute raames piirkondlikul tasandil. Kõigi nende projektide eesmärk on välja töötada innovatsioonipoliitika mõju hindamise süsteem, et parandada innovatsioonipoliitika erinevate mõjude mõõtmist piirkondlikul tasandil.

Teaduse tippkeskuste meetme hindamine

Uuringu eesmärk oli hinnata meetme „Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks“ eesmärkide saavutamist selle esimesel (2008–2015) ja teisel (2014–2020) perioodil ning meetme tulemuslikkust, mõju ja rolli Eesti teaduses tervikuna.