2025
Tallinna sisserändajate väärtusruumid, identiteet ning kohalike teenuste kasutamine
Uuring toob esile, et Tallinnas elavad uussisserändajad hindavad linna elukeskkonda turvalisuse, puhtuse…
Loe rohkemRänne ja lõimumine
2025
Määratlemata kodakondsusega elanikud Eestis: hoiakud, identiteet ja takistused kodakondsuse omandamisel
Uuringu eesmärk on anda ülevaade määratlemata kodakondsusega isikute olukorrast Eestis, keskendudes kodakondsuse…
Loe rohkem2024
Work in Estonia tööstussektori välisspetsialistide värbamise ja vajaduse uuring
Work in Estonia tegevuskava 2022–2025 järgi on Eesti tööjõuturu tulevikuvajadusi arvesse võttes ette näha kõrgharidusega spetsialistide töökohtade arvu kasvu ja rutiinse sisuga töökohtade arvu vähenemist.
Loe rohkem2024
Portaali Global Estonian analüüs
Selle analüüsi eesmärgiks oli mõista paremini väljaspool Eestit elavate Eestist pärit inimeste infovajadust ning koguda mõtteid ja ettepanekuid portaalile Global Estonian ja sellega seotud Facebooki leheküljele ja uudiskirjale.
Loe rohkem2024
Chicago Estonians: Case Study
Over the last century, Estonians have been forced to migrate or have…
Loe rohkem2023
Eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades: väljakutsed ja kestlikud lahendused
Üheks Eesti Vabariigi lõimumispoliitika põhiküsimusteks on väljakutse suurendada eesti keelt mittevaldavate inimeste eesti keele oskust ja luua võimalusi aktiivseks keelekasutuseks („Sidus Eesti 2030“). Käesolev uuring keskendub piiratud keelekeskkondades elavate vähelõimunud elanike keeleõppe kogemuste, motivatsiooni ja takistuste analüüsimisele, eesmärgiga vastata nende vajadustele keeleõppe pakkumisel.
Loe rohkem2023
Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja tagasisaadetavate nõustamisteenuse analüüs
Uuringu laiem eesmärk on anda – kus vajalik ja otstarbekas – ka soovitused ja ettepanekud nii teenuse kui terviku kui ka mõne spetsiifilise töölõigu parendamiseks. Tegemist on rakendusuuringuga, mis tähendab, et uuringu peamine eesmärk on sõnastada soovitused teenuse arendamiseks, mistõttu on ka uuringus välja toodud ja keskendutud ennekõike just problemaatilisematele ja täiendavat tähelepanu vajavatele kohtadele.
Loe rohkem2023
Euroopa Sotsiaalfondi kohanemis- ja lõimumismeetme 2014–2020 lõpphindamine
Uussisserändajate kohanemine ja püsielanike lõimumine on pikaajalised protsessid. Nendega on seotud mitmed katsumused, mis mõjutavad Eesti ühiskonna arengut ja inimeste heaolu. Euroopa Liidu programmperioodil 2014–2020 on Eesti rakendanud Euroopa Sotsiaalfondi kohanemis- ja lõimumismeedet. Meetme lõpphindamise eesmärk on hinnata kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise edukust, analüüsides selleks meetmetegevuste asjakohasust, tõhusust ja mõjusust, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning teha poliitikasoovitusi kohanemis- ja lõimumistegevuste kavandamiseks.
Loe rohkem2023
Erasmus+ kaasava õpirände uuring
Uuringu eesmärk oli selgitada välja ja suurendada õpirändeprojekte elluviivate haridusvaldkondade töötajate teadlikkust vähemate võimalustega osalejate kaasamisest ning sellega seotud meetmetest õpirändeprojektides. Uuringu tulemusel leiti, et õpirändeprojektide elluviijad hindavad enda teadlikkust sihtrühmast heaks, kuid vajavad lisatuge erinevate sihtrühmale pakutavate meetmete efektiivsemaks rakendamiseks.
Loe rohkem2023
Välistalendi teekond Eestis
Uuring on Work in Estonia ja Eesti Rahvusvaheline Maja poolt tellitud uuringust, mille eesmärk oli välja selgitada, millised on kitsaskohad, probleemid ja väljakutsed, millega Eestisse saabunud välismaalastest tippspetsialistide Eestisse saabumisel ja Eestis pikaajalise kohanemise ajal kokku puutuvad.
Loe rohkem2023
Eestikeelsele haridusele üleminek Tartu linnas
Eestikeelsele haridusele üleminekuga kaasnevateks positiivseteks teguriteks peetakse laste suurenenud võimalusi edasisel haridusteel ja paremaid võimalusi tööturul. Lapsevanemate suurim mure seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga on laste suurenenud õppekoormus nii koolis kui ka lasteaias.
Loe rohkem2022
„Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele“ mõju-uuring
Tulemused näitavad, et Keeleõppe raames pakutud keelekursusega rahulolu oli osalejate hulgas kõrge. Seda näiteks õpetaja pädevuse, õppevormi ja õppematerjalidega, samuti kursuse toimumisaja, koha ja kestusega. Vähem oldi aga rahul näiteks iseseisva töö mahuga.
Loe rohkem2022
Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal
Saamaks senisest paremat ülevaadet sellest sihtrühmast, viidi läbi uuring kahe peamise eesmärgiga: esiteks, mõista ja anda ülevaade Eesti diasporaaliikmete tänasest seisust – nende arvust, profiilidest ja klastritest, hoiakutest ja ootustest Eesti riigi suunal (sh võimaliku tagasipöördumise suunal), ning teiseks, uuringu tulemustele ja järeldustele tuginedes anda sisend poliitikaloomesse.
Loe rohkem2021
Uussisserändajast lapse kohanemine Eesti üldhariduskoolis: olukord, tugisüsteem ja valmisolek mitmekultuuriliseks õpikeskkonnaks
Kasvava sisserände tõttu on Eesti muutumas aina mitmekeelsemaks ja –kultuurilisemaks ning üldhariduskoolides, kuhu jõuavad ka uussisserändajate lapsed, on sellega seoses viimastel aastatel tekkinud mitmeid eri väljakutseid. Siinse uuringu eesmärk on seega käsitleda Eesti koolide toimetulekut uussisserändajast lapse kohanemise toetamisel Eesti üldhariduskooli põhikooli astmes ning analüüsida uussisserändajast lapse eesti keele õpet koolis.
Loe rohkem2021
Eesti Integratsiooni Monitooring 2020
2020. aastal täitus 20 aastat esimese Eesti ühiskonna lõimumise monitooringu korraldamisest. Tänaseks…
Loe rohkem2019
Uussisserändajate kohanemine Eestis
Uuring kirjeldab uussisserändajate kohanemise hetkeseisu Eestis – millised tegurid uussisserändajate kohanemist takistavad ning millised tegurid seda toetavad.
Loe rohkem2019
Mitmekultuurilise hariduse valdkonna kaardistamine
uuringu eesmärgiks oli kaardistada mitmekultuurilise hariduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja nende tegevused viimaste aastate jooksul, anda ülevaade nende pädevusest ja võimekusest ning koguda valdkonnas tegutsejatelt mõtteid mitmekultuurilise valdkonnaga seonduvate probleemide ning nende võimalike lahenduste kohta.
Loe rohkem2019
Integratsiooni monitooringu metoodika (re)kontseptualiseerimine
Metoodikaaruanne võttis kokku tulemused lühiuuringust, mille eesmärk oli läbi vaadata Eesti integratsiooni monitooringute senine korraldus ja metoodika ning täpsustada seeläbi monitooringute läbiviimise korraldust ning üldised põhimõtted perioodiks 2020-2030.
Loe rohkem2018
Sotsiaalkampaania “Karjäär Eestis” ja audiovisuaalprogrammi “Meie Eestid” mõjude hindamine
Uurisime kahe lõimumisalase projekti – sotsiaalkampaania “Karjäär Eestis” ja audiovisuaalmeediaprogramm “Meie Eestid” – tulemuslikkust ja mõju.
Loe rohkem2017
Integratsiooni monitooring 2017
Järjekorras seitsmes integratsiooni monitooring annab ülevaate lõimumisprotsessidest Eesti ühiskonnas ning toob välja erinevate valdkondade peamised positiivsed arengud ning põhilised murekohad.
Loe rohkem2017
The reality of free movement for young European citizens migrating in times of crisis
This national report for Estonia and the manual are the outcomes of the EU-wide project “The reality of free movement for young European citizens migrating in times of crisis” that looked into the reality of free movement from the viewpoint of young Europeans (age 25-35) who exercise or plan to exercise this right.
Loe rohkem2017
Inimõigused ja inimõiguste alusväärtused Eesti koolis ja hariduspoliitikas
Uuring annab ülevaate sellest, kuidas Eesti koolides inimõigusi käsitletakse, millised on õpilaste, õpetajate ja kooli juhtkonna hoiakud inimõiguste suhtes, ning kuidas inimõiguste alaste teadmiste rakendamist koolides toetatakse.
Loe rohkem2017
Tööturuteenuste osutamise analüüs: kvantitatiivne analüüs Ida-Virumaa ja Harjumaa näitel
Uuringus on analüüsitud tööturuteenuste osutamise praktikaid Eestis, keskendudes Töötukassa poolt registreeritud töötutele pakutavatele teenustele. Fookuses olid eelkõige mitte-eestlastest töötud (eesti keelest erineva muu peamise suhtluskeelega inimesed) ning referentsgrupina eestlastest töötud.
Loe rohkem2017
Eesti keeleseisund
Eesti keeleseisundi uuringu eesmärk oli selgitada välja eesti keele ja võõrkeelte staatus, maine ning õppe, uurimise ja arendamise olukord.
Loe rohkem2016
Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus
Viisime läbi meta-analüüsi uurimaks rahvuspõhist ebavõrdsust Eesti tööturul.
Loe rohkem2015
Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015
Integratsiooni monitooringu tulemustest selgub, et eestivenelaste kuuluvustunne ja eestlaste kaasamisvalmidus on head. Samal ajal on aga suurenenud rahvusgruppide vahel sotsiaal-majandusliku ja poliitilise ebavõrdsuse tajumine, seda eelkõige just eestivenelaste poolt.
Loe rohkem2015
Lõimumispoliitikad: Kes on kasusaajad? Indikaatorite kasutamine ja täiustamine lõimumisdebattides
Eesti lõimumispoliitikad on Kesk- ja Ida-Euroopa esirinnas, kuid teistest arenenud riikidest lahutavad meid kehvad tulemused kodakondsuspoliitika, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja poliitilise osaluse vallas.
Loe rohkem2015
Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuring
Jõuame järeldusele, et programm ja programmist toetatud tegevused on vajalikud, aitamaks rahvuskaaslastel hoida sidet Eesti ja eesti kultuuriga ning talletamaks väliseesti kultuuripärandit. Küll aga on vajalik parandada programmi elluviimise korralduslikku poolt ja turundust väliskogukondade seas.
Loe rohkem2015
Kuidas korraldada oma Arvamusfestivali?
Juhises tutvustatakse Arvamusfestivali ideed, tekkelugu ning viiakse lugeja samm-sammult läbi tegevuste, mida on vaja ette võtta, et luua inspireeriv ja sundimatu õhustikuga arvamuskultuuri ning kodanikuharidust arendav uute mõtete kohtumispaik – oma Arvamusfestival.
Loe rohkem2014
Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks
Leidsime, et Eestisse asuvate välismaalastest uussisserändajate kohanemiseks on eelkõige vaja neile vajaliku info kättesaadavuse lihtsustamist, ning tõhusat kohanemisprogrammi.
Loe rohkem2013
Võrdse kohtlemise edendamine ja teadlikkus Eestis
Analüüsisime võrdse kohtlemise edendamist ning ebavõrdse kohtlemise ilminguid Eesti tööturul rahvuse, rassilise kuuluvuse, nahavärvi ja keele tõttu.
Loe rohkem2013
Varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saanud isikutele pakutavate tugiteenuste hindamine
Uuringust selgub, et kuigi Eesti varjupaigataotlejatele ja rahvusvaheliste kaitse saajatele osutatavate teenuste valik on võrdlemisi suur, on umbkaudu poolte teenuste puhul probleeme nende kättesaadavuse ja kvaliteediga.
Loe rohkem2013
Immigration in Times of Emigration
Europe at large is characterised by aging populations and low birth rates, and in countries like Estonia, Latvia and Lithuania, demographic problems are further aggravated by large outflows of people of working age.
Loe rohkem2013
Euroopa kolmandate riikide kodanike lõimumisarutelude aruanne
Kaasasime Eestis elavad välismaalased Eesti lõimumispoliitika kujundamisse ning küsisime neilt nende arvamust eri teemavaldkondades nagu tööhõive, haridus, avalike teenuste kättesaadavus, kogukonnas ja otsustusprotsessides osalemine, kultuuriline mitmekesisus ning eesti keele õpe.
Loe rohkem2013
Cross-border labour mobility in the Central Baltic region
The report provides a picture of the labour market situation in the Central Baltic region, focusing on the issue of how cross-border labour mobility could be facilitated, particularly in the sectors with high demand for additional labour.
Loe rohkem2013
Innovative Services for International Talents – Easier Access to the Central Baltic Sea Region
Tuvastasime, hindasime ja võrdlesime eri riikide vahel indikaatoreid, mille alusel saab hinnata välistalentide kohanemist.
Loe rohkem2013
Lõimumisvaldkonna taustainfomaterjalid
Arengukava „Lõimuv Eesti 2020″ ettevalmistamise raames koostasime 7 lõimumist puudutavat teemalehte.
Loe rohkem2012
Lõimuv Eesti 2000-2011 – Integratsiooni monitooringute analüüs
2013. aastal täitus 15 aastat hetkest, mil valitsus kiitis heaks esimese riikliku integratsiooniprogrammi “Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007” ning alustas lõimumist toetavate tegevuste elluviimist. Nõukogude perioodilt päritud ja iseseisvuse algaastatel süvenenud rahvuslikult lõhestunud ühiskonna ees seisvad väljakutsed olid suured, vaadates kasvõi seda, kui suur oli määratlemata kodakondsusega inimeste arv.
Loe rohkem2012
Noorte kodanike paneel: Poliitika on lahe!
Poliitikasoovitused Narva noorte teadmiste ja teadlikkuse suurendamiseks ning kodanikuaktiivsuse arendamiseks läbi riikliku lõimumispoliitika ja kohaliku võimu tegevuste.
Loe rohkem2011
Young Migrants: Exclusion and Belonging in Europe
Kirjastuselt Palgrave Macmillan on ilmunud raamat “Young Migrants: Exclusion and Belonging in Europe”, mille ühe peatüki (“Pathways in Education”) autoriteks on Balti Uuringute Instituudi projekti EUMARGINS analüütikud Judit Strömpl, Kristjan Kaldur ja Anna Markina.
Loe rohkem2011
Kuidas mõõta lõimumist? Töötoa ettekanded
Töötoas arutleti lõimumisprotsesside monitoorimiste ja tulemuste mõõtmiste üle ning vahetati kogemusi Eesti, Taani ja Läti ekspertide vahel.
Loe rohkem2011
Political Inclusion and Participation
EUMARGIN’i kuuendas poliitikaülevaates käsitletakse lühidalt sisserändajate poliitilise osalemise erinevaid vorme ja püütakse mõista põhjuseid, mis selgitavad sisserändajate vähest poliitilist osalust.
Loe rohkem2011
Kolmandate riikide kodanike poliitiline osalus
Projekti eesmärgiks oli vastus leida küsimusele – millises suunas liiguvad Läti, Eesti ja Poola oma üldiselt deklareeritud seisukohtadega muuta ühiskond soosivamaks sisserändajate suhtes, eelkõige seisukohtadega luua ja tagada immigrantidele võrdsed võimalused osaleda riigi poliitilises ja ühiskondlikus elus.
Loe rohkem2011
Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda
Projekti eesmärgiks oli rahvusvahelise kaitse saanud isikute sihtgrupi hetkeolukorra mitmekülgne kaardistamine ja nende integratsioonivõimekuse analüüs.
Loe rohkem2011
Erivajadustega varjupaigataotlejatele pakutavad teenused
Balti Uuringute Instituut viis Siseministeeriumi tellimusel uuringuprojekti raames läbi neli analüüsi, milleks olid sihtrühma uuring, võrdlev analüüs, teenuste ja organisatsioonide kaardistamine ja praktikate uuring.
Loe rohkem2010
Is discrimination an issue? Young immigrants in labour market in seven European countries.
EUMARGIN’i kolmas poliitikaülevaade käsitleb diskrimineerimist noorte täiskasvanud sisserändajate tõrjutuse tegurina seitsmes Euroopa riigis: Eestis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Rootsis, Ühendkuningriigis ja Norras.
Loe rohkem2010
Inclusion and Exclusion of Young Adult Migrants in Europe
Kirjastuselt Ashgate on ilmunud raamat “Inclusion and Exclusion of Young Adult Migrants in Europe” vaatleb võrdlevas perspektiivis 7 Euroopa riigi kogemusi sotsiaalse tõrjutuse ning kaasatuse kontekstis. Raamatu Eesti peatüki (“Estonia: A post-Soviet predicament”) autoriteks on Balti Uuringute Instituudi analüütikud Kristina Kallas ja Kristjan Kaldur.
Loe rohkem2009
Kohalike omavalitsuste integratsioonipoliitikad ja meetmed
Integratsioon on jagatud vastutus ning hõlmab endas mitmeid osapooli. Euroopa riikide ning nende omavalitsuste ees seisavad sisserännanute või vähemuste lõimumisel ees üsna sageli sarnased väljakutsed ning küsimused, samas kui vastused või lahendused antud probleemidele võivad riigist riiki üsna märgatavalt erineda.
Loe rohkem