Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise uuring

Eestis on levinuimad tubaka- ja nikotiinitooted sigaretid, e-sigaretid (sh ühekordsed ja nikotiinivabad), nikotiinipadjad, huuletubakas ja kuumutatav tubakas. Selles uuringus keskenduti kolmele Eestis kõige rohkem tarbitavale tootele: tava- ja e-sigarettidele ning nikotiinipatjadele. Tavasigarettide tarvitamine on küll vähenenud, kuid uute, alternatiivsete tubaka- ja nikotiinitoodete (nt e-sigaretid) tarvitamine on sagenenud.

Ehkki tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise kohta on Eestis tehtud palju uuringuid, ei ole varem vaadeldud nende tarvitamist nii põhjalikult ja süvitsi. Et mõista paremini just noorte seas üha menukamaks muutuvate alternatiivsete nikotiinitoodete tarvitamist, anti siinses uuringus ülevaade sellest, millised need tooted on, kui palju ja miks neid Eestis tarvitatakse, kust neid saadakse ning millised on nende tarvitamisega seotud hoiakud ja uskumused. Samuti kirjeldati ja analüüsiti tarvitajate profiili, sh isiksusejooni, ning seda, mis põhjustel tarvitamisest loobutakse ning millised tegevused võiksid ennetada ja vähendada tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamist. 

Tulemustest selgus, et iga päev või peaaegu iga päev tarvitavad tubaka- ja nikotiinitooteid 23% elanikkonna küsitlusele vastanutest ning 7% õpilaste küsitlusele vastanutest. Elanike seas tarvitatakse kõige rohkem sigarette ja õpilaste seas e-sigarette. Üldpildis on toodete tarvitajaid naiste seas vähem, kusjuures 48% naistest ei ole neid kunagi tarvitanud. 

• Kõige rohkem juhutarvitajaid (igakuised tarvitajad) on kuni 34-aastaste hulgas. Kui inimese tutvusringkonnas ei ole kedagi, kes tarvitab tubaka- ja nikotiinitooteid, siis suure tõenäosusega ei hakka ta ka ise neid tarvitama. Toodete tarvitamisest on mõelnud loobuda 87% elanikkonnast ja 80% õpilastest.
• Vastanud hindavad kõige kahjulikumateks tubaka- ja nikotiinitoodeteks sigarette ja huuletubakat. E-sigarette peab kahjulikuks 77% õpilastest ja 79% elanikkonnast. Kõige ohutum toode on õpilaste arvates vesipiip.
• Tubaka- ja nikotiinitoodete valikul lähtub maitsest 57% elanikkonnast ja 67% õpilastest, sealjuures eelistab elanikkond mentoolimaitselisi ning õpilased magusa maitsega tooteid. Valikul lähtuvad hinnast 61% elanikkonnast ja ligikaudu pooled õpilastest, kuid vastaja sissetuleku suurusel ja toodete ostul hinnast lähtumisega seost ei esine. Kättesaadavusest lähtub 17% elanikkonnast ja 14% õpilastest ning seda tegurit peavad eriti oluliseks maapiirkondades elavad noored. 
• Õpilased hangivad tooteid peamiselt sõpradelt (61%), diilerilt (38%) või kelleltki teiselt (43%). Tähelepanuväärseks võib pidada asjaolu, et ligikaudu kolmandik 14–15-aastastest õpilastest hangib tooteid kioskist, tanklast või tavalisest tarbekauplusest, ehkki tubakaseaduse järgi on ebaseaduslik müüa alaealistele tubaka- ja nikotiinitooteid.
• Uuringule vastanud 16–64-aastased olid esimese tubaka- ja nikotiinitootena enim tarvitanud sigarette. Elanikkonna seas esimesena sigarette tarvitanutest ligikaudu pooled olid proovinud järgmisena vesipiipu ja seejärel ligikaudu kolmandik e-sigarette. Nagu elanikkond nii olid ka õpilased esimesena proovinud sigaretti. Järgmisena tarvitatavad tooted on e-sigaret ja nikotiinipadjad.
• Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitajatest on mitut toodet tarvitanud ligikaudu 40% elanikkonnast ja 68% õpilastest. 16–64-aastastest mitut toodet tarvitavatest elanikest eelistab 34% tarvitada sigarette ja 29% e-sigarette ning 15% nikotiinipatju. 
• Suurem osa elanikkonnast ja õpilastest eelistab tooteid tarvitada üksi või sõpradega olles. Tubaka- ja nikotiinitooteid tarvitavatest noortest 44% hindab tarvitamist naudingut pakkuvaks ja 35% rahustavaks. Elanikkonna küsitlusele vastanud tarvitavad tooteid kõige rohkem harjumuse (60%) ja välja kujunenud sõltuvuse (44%) tõttu. 

Sekkumis- ja ennetusmeetmete tüüpidena on mõjusad alkoholi- ja tubakapoliitika tugevdamine, noorte koolikeskkonna parandamine, lapsevanemate vanemlike oskuste ja noorte eluks vajalike oskuste arendamine, meediakampaaniad, töökohapõhine ennetus ning lühisekkumised, näiteks veebirakendused. 

Teiste riikide näitel tuleks tubaka- ja nikotiinitoodete reguleerimisel rakendada terviklikku lähenemist ning kooskõlastada erinevate toodete õigusnorme. Toodete eraldi reguleerimisel on suurem tõenäosus innustada risttarvitamist või üleminekut teisele tootele. Veel on tähtis kehtestada tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise vähendamiseks piiranguid, mis suudavad käia kaasas toodete arenduse ja kättesaadavusega. Sekkumis- ja ennetusmeetmete mõju tulemused on varieeruvad ning sõltuvad iga meetme eesmärgist ja sihtrühmast.