Noored, haridus ja tööturg

2023

eTwinningu programmis osalemise motivatsioonitegurid ja tunnustusvajadus

Käesoleva uuringuga sooviti teada saada, millised tegurid motiveerivad Eesti üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutsekoolide õpetajaid osalema eTwinningu programmis. Uurimusküsimustele vastamiseks kasutati erinevaid meetodeid, neist olulisemad olid sekundaarallikate analüüs, fookusgrupi ja süvaintervjuud ning veebiküsitlus.

Loe rohkem
2023

E-mängude rakendatavus noorsootöös

Käesoleva uuringu fookuses olid populaarsed kommertslikud e-mängud, mida on võimalik mängida arvutis, mobiiltelefonis või mängukonsoolis. Uuring annab põhjaliku ülevaate kõige populaarsematest e-mängudest, mida 7–16-aastased noored mängivad ja nende võimalikust mõjust noorte üldpädevuste arendamisele, e-mängude integreerimise võimalusest noorsootöösse nii Eestis kui ka mujal ning teeb soovitused e-mängude rakendamiseks noorsootöös.

Loe rohkem
2023

Noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused

Eestis on hinnanguliselt umbes 12 300 noortevaldkonna töötajat. Selle uuringu raames selgitati Eestis esimest korda välja noortevaldkonna töötajaskonna suurus ja koosseis. Samuti anti põhjalik ülevaade noortega töötavate spetsialistide töötingimustest, -keskkonnast ja -korraldusest, töömotivatsioonist, tööalasest enesearengust ning tagasisidesüsteemi praktikatest.

Loe rohkem
2023

Erasmus+ kaasava õpirände uuring 

Uuringu eesmärk oli selgitada välja ja suurendada õpirändeprojekte elluviivate haridusvaldkondade töötajate teadlikkust vähemate võimalustega osalejate kaasamisest ning sellega seotud meetmetest õpirändeprojektides. Uuringu tulemusel leiti, et õpirändeprojektide elluviijad hindavad enda teadlikkust sihtrühmast heaks, kuid vajavad lisatuge erinevate sihtrühmale pakutavate meetmete efektiivsemaks rakendamiseks.

Loe rohkem
2023

Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise uuring

Tulemustest selgus, et iga päev või peaaegu iga päev tarvitavad tubaka- ja nikotiinitooteid 23% elanikkonna küsitlusele vastanutest ning 7% õpilaste küsitlusele vastanutest. Elanike seas tarvitatakse kõige rohkem sigarette ja õpilaste seas e-sigarette.

Loe rohkem
2023

Eestikeelsele haridusele üleminek Tartu linnas

Eestikeelsele haridusele üleminekuga kaasnevateks positiivseteks teguriteks peetakse laste suurenenud võimalusi edasisel haridusteel ja paremaid võimalusi tööturul.  Lapsevanemate suurim mure seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga on laste suurenenud õppekoormus nii koolis kui ka lasteaias.

Loe rohkem
2022

Tartu noorte teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust II

Küsitlus oli korraldatud eesmärgiga uurida, milline teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust (TLNV) valitseb Tartu linnas elavate ja/või õppivate noorte seas 2022. aastal. Küsitluse tulemusel valminud järeldused ja soovitused aitavad paremini korraldada TLNV tööd, seada eesmärke eesootavaks aastaks ning kaasata Tartu noori oma tegemistesse.

Loe rohkem
2022

Robotexi mõju-uuring 2017–2019

Käesoleva uuringu eesmärk oli uurida Robotexi suurürituse mõju ja tähtsust ning mõista paremini selle korraldust ja arenguvajadusi. Lisaks teiste sarnaste uuringute analüüsimisele viidi käesoleva uuringu raames läbi ankeetküsitlus Robotexi üritusel osalejate ja nende juhendajate seas. 

Loe rohkem
2022

Eesti maastikuarhitektuuri hariduse, hetkeolukorra ja arenguvajaduste kaardistamine 

Valdkonnas tegutsevad maastikuarhitektid kinnitasid, et tegemist on seoses keskkonna, kliima ja kvaliteetse elukeskkonna suurema tähtsustamisega aina olulisemaks muutuva valdkonnaga ning töökoormus on valdkonnas juba praegu suur. Uuringus osalejad olid pigem eriala õpingutega rahul, seejuures rohkem õppesuuna ja kõrgkooli valikuga, vähem õppekavaga ning praktika võimalustega.

Loe rohkem
2021

Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs

Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on KOVi tööriist, mille eesmärk on kaardistada mitteõppivad ja töötavad noored ning pakkuda neile sihistatud tuge eelkõige haridustee jätkamiseks ja/või tööle suundumiseks. NGTSi eesmärk on vältida sotsiaalsüsteemi ülekoormust ja sellest tulenevaid võimalikke sotsiaalseid või struktuurseid probleeme. Uuringu eesmärk oli anda hinnang NGTSi rakendamise asjakohasusele, mõjule, tulemuslikkusele..

Loe rohkem
2019

Kodanikuühiskonna arengukava mõjude hindamine

Vabaühenduste tegevuskeskkonna arengute kaardistamiseks ja kodanikuühiskonna arendamiseks sisendi andmiseks viis Balti Uuringute Instituut läbi mõjuanalüüsi, mille tulemused näitasid, et Eesti mittetulundussektor on jätkusuutlik, kuid vajab siiski jätkuvat toetamist.

Loe rohkem
2019

Noortekohtumiste programmi mõju uuring

Noortekohtumiste programmi mõju uuringu eesmärk oli hinnata programmi eesmärke ja mõju, analüüsida programmis osalenutes avatud ja sallivate hoiakute kujunemist ning hinnata Noortekohtumiste programmi kui mitteformaalse hariduse tööriista.

Loe rohkem
2019

Mitmekultuurilise hariduse valdkonna kaardistamine

uuringu eesmärgiks oli kaardistada mitmekultuurilise hariduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja nende tegevused viimaste aastate jooksul, anda ülevaade nende pädevusest ja võimekusest ning koguda valdkonnas tegutsejatelt mõtteid mitmekultuurilise valdkonnaga seonduvate probleemide ning nende võimalike lahenduste kohta.

Loe rohkem
2018

Noorte sotsiaalne tõrjutus Euroopas: kumulatiivne halvemus, toimetulekustrateegiad ja tõhusad poliitikad (EXCEPT)

EXCEPT-i projekti eesmärk oli anda mitmekülgne pilt sellest, kuidas noorte tööturu haavatavus mõjutab nende sotsiaalse tõrjutuse riski Euroopas. Valminud uuringuaruannete põhjal koostas IBS võrdleva aruande ja parimate praktikate ülevaate, mis annab ülevaate 19 riigi tööturu olukorrast, noorte kaasatusest ja neis riikides rakendatavatest tööturumeetmetest.

Loe rohkem
2018

Kogukonnapraktika tagasiside analüüs

Kogukonnapraktikas osalenud ja tagasisideküsitlusele vastanud õpilaste, õpetajate ja juhendajate hinnangul on kogukonnapraktika programm väga väärtuslik õpilaste silmaringi laiendamiseks, sotsiaalsete oskuste arendamiseks, praktilise töökogemuse saamiseks, kogukonnaelus aktiivselt kaasa löömise innustamiseks.

Loe rohkem
2017

Tegevuse „Minu esimene töökoht“ vahehindamine

Vahehindamine tervikuna kinnitab, et olenemata plaanipärasest mitterakendumisest on tegevus “Minu esimene töökoht” vajalik meede vähese kogemuse ja oskusteta noorte tööturule aitamisel, motiveerides tööandjaid selliste noorte kasuks valikut tegema.

Loe rohkem
2017

Noorsootöötajate koolitusvajaduse uuring

Uuringu eesmärk oli saada ülevaade noorsootöötajate pädevusest ja enesearendamisest ning selgitada välja nende koolitusvajadus. Uuringus on esitatud täpsemad lähtekohad arendustegevuste kavandamiseks ning suunised ja ettepanekud kõige silmapaistvamate kitsaskohtadega tegelemiseks.

Loe rohkem
2015

Õpetajate täiendusõppe vajadused

Uuring kinnitab, et Eesti õpetajad näitavad küll tugevat poolehoidu kaasaegsele õpikäsitusele, kuid see ei ole koolides veel piisavalt rakendunud. Põhjusteks on täienduskoolituste liigne keskendumine teooriale, kooli füüsiline õppekeskkond ja vajalike õppevahendite puudumine ning suur töökoormus.

Loe rohkem
2015

Laste osalus õigusemõistmises

Uuring näitab, et Eestis toimuvaid kohtumenetlusi ei saa enamasti pidada lapsesõbralikuks. Probleeme on nii laste õigusega olla teavitatud ja ära kuulatud. Sageli ei arvestata aga laste eripäraste vajadustega, ning puudulik on ka kohtuprotsessijärgne nõustamine.

Loe rohkem