Eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades: kestlike ja tõhusate terviklahenduste loomine

Eesti ühiskonnas on sidususe suurendamisel oluline roll eesti keele oskusel ja kasutamisel, ning sellest tulenevalt on oluline keeleõppe tegevustes keskenduda aktiivse eesti keele oskusega inimeste osakaalu suurendamisele. Viimase integratsiooni monitooringu järgi räägib 41% teisest rahvusest elanikke eesti keelt aktiivselt ja 51% passiivselt. Kuigi keeleõpet on järjepidevalt rahastatud ja pakutud, on nõudlus tasuta eesti keele õppe järele pakkumusest oluliselt suurem.

Kuigi seni on keeleõppe sihtrühmadeks olnud kõik soovijad ja kõik erinevad sihtrühmad, soovitakse lähitulevikus tähelepanu keeleõppe pakkumisel pöörata passiivse keeleoskusega vähelõimunud püsielanikele, pererände põhjustel Eestisse tulnutele ning ajutise kaitse saajatele. Selle uuringu eesmärk on tuvastada, millised on nende kolme rühma eripärad, nt soodustavad tegurid, takistused, motivatsioon ning keskkonnast tulenevad tegurid seoses eesti keele õppega ning kuidas suurendada erinevate keeleõppeteenustega aktiivse keeleoskusega inimeste osakaalu nimetatud sihtrühmade hulgas.

Uuringu eesmärkide täitmiseks on püstitatud uurimisküsimused:

  1. Millised on prioriteetsete sihtrühmade (vähelõimunud, pererändajad ja ajutise kaitse saajad) arhetüübid ja kuidas nendeni jõuda? 
  2. Kuidas keelepoliitika aitab tagada keeleõppe tõhusust  prioriteetsetele sihtrühmadele (sh seadusandlus)? 
  3. Kuidas tõhustada keeleõppetegevusi, nii et need arendaksid õppijate aktiivset keeleoskust? 
  4. Kuivõrd Kultuuriministeeriumi ja INSA eesti keele majade ning partnerorganisatsioonide keeleõppetegevused vastavad prioriteetsete sihtrühmade vajadustele, nende õpivõimekusele, hoiakutele ning sotsiaal-majanduslikule staatusele?  
  5. Mis on sihtrühma esindajate peamised takistused a) keeleõppega alustamisel; b) keeleõppetegevustes stabiilselt püsimisel; c) keeleõppe edukal lõpetamisel/uuel tasemel jätkamisel?  
  6. Milliste võtetega toetab inimene oma õpinguid väljaspool organiseeritud tegevusi? Milliseid elukorralduslike muutusi on sihtrühma esindaja valmis oma elus tegema, selleks, et teha ruumi keeleõppetegevusteks, mis annaksid soovitud tulemusi? 
  7. Kuidas toetada prioriteetsete sihtrühmade õpimotivatsiooni ja osalust INSA keeleõppetegevustes? 
  8. Kuidas ja mil määral on erinevad INSA keeleõppetegevused omavahel seotud, koordineeritud ning toetavad üksteise mõju?  
  9. Kuidas seostada kohanemisprogrammi keeleõppemoodul INSA teenustega nii, et pererändajatel ja rahvusvahelise kaitse saajatel oleks võimalik keelt õppida neile sobivas tempos ning liikuda sujuvalt järjest kõrgemale keeleoskustasemele? 
  10. Milline on INSA võimekus korraldada kasutuspõhist keeleõpet koostöös organisatsiooniväliste partneritega (kultuuri- ja spordiasutuste, mittetulundusühingute ja tööandjatega)? 
  11.  Kas ja milliseid teenuseid vajavad keeleõppes osalenud edaspidi? Kuidas tuleks toetada tulemuste püsimist, sh EL finantsperioodil 2021–2027? 

Neile uurimisküsimustele antakse vastused kombineerides nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmekogumis- ja analüüsi meetodeid. Selleks analüüsitakse sekundaarallikaid ja -andmeid, viiakse läbi veebiküsitlus ning tehakse intervjuusid sidus- ja sihtrühmaga. Tulemusi valideeritakse valideerimisseminaris kõigi valdkonnaga seotud oluliste osapooltega.