Uuringu eesmärk on hinnata kahe koolituskursuse – Gordoni õpetajate kooli ja Vaikuseminutite teadliku õpetaja kursuse – elluviimist ja teostatavust, kursuste võimalikku mõju õpetajate sotsiaal-emotsionaalsele pädevusele, kursuste rakendustäpsust ning sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamist ja kasutamist soodustavaid ja takistavaid tegureid.
Loe rohkemKaardistamisega tuvastatakse nii ametlikud kui mitteametlikud kodanikuhariduse tegijad. Kaardistamisega kirjeldatakse, millistele teemadele ja ühiskonnagruppidele kodanikuhariduse tegijad keskenduvad ning uuritakse, kas ja kuidas nad koostööd teevad.
Loe rohkemProgramm eTwinning on lasteaia-, üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatele loodud virtuaalne koostöövõrgustik ja platvorm, mis võimaldab õppida nii Eesti kui ka välismaa kolleegidelt, jagada omavahel kogemusi ja osaleda koos õpilastega mitmetes koolidevahelistes õpiprojektides. Käesoleva uuringuga soovitakse teada saada, millised tegurid motiveerivad üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutsekoolide haridustöötajaid osalema eTwinning programmis ning millised tegureid nähakse peamise takistusena.
Loe rohkemKaasamine ja mitmekesisus on Erasmus+ programmi 2021–2027 üks läbiv prioriteet, millega tagatakse, et programmiga pakutavad võimalused oleksid kättesaadavad kõigile, ka vähemate võimalustega osalejatele. Selle uuringu eesmärk oli selgitada välja ja suurendada õpirändeprojekte elluviivate haridusvaldkondade töötajate teadlikkust vähemate võimalustega osalejate kaasamisest ning sellega seotud meetmetest õpirändeprojektides.
Loe rohkemUuringu eesmärk on anda ülevaade noorte (vanuserühmas 7–16 eluaastat) enim kasutatavatest e-mängudest ja nende mõjust noorte üldpädevuste arendamisele ning e-mängude potentsiaalsest seostamisest noorsootöös pakutavate võimaluste ja pädevustega nii Eestis kui ka teistes riikides.
Loe rohkemKogu uuringu terviklikuks eesmärgiks on selgitada välja Tartu vene õppekeelega koolide ja lasteaedade õpilaste lapsevanemate suhtumine ja selle suhtumise tagamaad üleminekusse eestikeelsele haridusele, st kaardistada lapsevanemate ootused ja peamised hirmud ning pakkuda vanemate keeleteadlikkuse kasvatamise abil lahendusi hirmude leevendamiseks.
Loe rohkemKui seni on keeleõppe sihtrühmadeks olnud kõik soovijad ja erinevad sihtrühmad, soovitakse lähitulevikus tähelepanu keeleõppe pakkumisel pöörata passiivse keeleoskusega vähelõimunud püsielanikele, pererände põhjustel Eestisse tulnutele ning ajutise kaitse saajatele. Selle uuringu eesmärk on tuvastada, millised on nende kolme rühma eripärad.
Loe rohkemNoorsootöö olulisemaks kitsaskohaks on jätkuvalt professionaalse ja motiveeritud töötajaskonna olemasolu ning järelkasv, mille tagamisel on oluline roll motivatsioonil ja töötingimustel. Uuringu eesmärk on muu hulgas välja selgitada noortevaldkonna töötajaskonna suurus ja koosseis.
Loe rohkemKäesoleva uuringu eesmärgiks on saada põhjalik ülevaade, milline on olnud kaugtöö areng maailmas ning milliseid tööandjatele ja töötajatele suunatud kaugtööd soodustavaid meetmeid ja sekkumisi ning milliste tulemuste ja mõjuga on erinevates riikides rakendatud. Lisaks uuritakse kaugtööga kaasneva mõju kohta laiemalt ning negatiivse mõju maandamise meetmete kohta. Läbivalt arvestatakse nii olukorraga enne COVID-19 pandeemiat kui ka selle ajal.
Loe rohkemProjekti eesmärk on tagada Eestis pikaajalise D-viisa ja lühiajalise töötamise raames saabunud kolmandate riikide kodanikele Eestis töötamiseks ja esmaseks kohanemiseks vajalikud aja- ja asjakohased teadmised.
Loe rohkemUuringu eesmärk on analüüsida erinevate alternatiivsete nikotiinitoodete kasutamist, sh nikotiini- ja tubakatoodete koostarbimise ulatust Eesti elanike, eriti noorte seas, ning saada teada erinevate toodete tarbimise põhjustest, toodete omaduste ning nendega seotud hoiakute ja uskumuste mõjust tarbimisele ning sellest, kuidas info erinevatest toodetest potentsiaalse tarbijani jõuab.
Loe rohkemUuringu eesmärk on leida sotsiaalprogramm(id), mis sobiks kasutamiseks, sh arendamiseks ja/või ajakohastamiseks kinnistes lasteasutustes, vanglates ja kriminaalhoolduses, et toetada abivajavate ja kõrge riskikäitumisega laste positiivset käitumist ja/või vähendada hoiakute, teadmiste või kogemuste kaudu negatiivset käitumist.
Loe rohkemMaastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku kui välisruumi ruumilise terviklahenduse väljatöötamine. Maastikuarhitekt loob mugavaid, turvalisi ja huvitavaid maastikuruume – nii elamupiirkondi kui ka puhke- ja mängualasid, nii avalikke linnaruume kui ka privaatseid välisruume eraklientidele.
Loe rohkemUuringu eesmärgiks on hinnata Tartu noorte teadlikkust Tartu Linna Noortevolikogu tööst, selle tulemustest ja rollist linna noorte jaoks.
Loe rohkemUuringu eesmärk on uurida Robotexi suurürituse mõju ja tähtsust, mõista paremini selle korraldust ja arenguvajadusi.
Loe rohkemUuringu eesmärk on uurida välisriikide praktikaid mikrokvalifikatsioonide pakkumise reguleerimisel ja kasutamisel, analüüsida Eesti kutse- ja haridussüsteemi valmisolekut mikrokvalifikatsioone ehk õpiampse pakkuda ning seda, milline mikrokvalifikatsiooni süsteem sobiks Eesti konteksti kõige paremini.
Loe rohkemUuringu eesmärgiks on kohalike omavalitsuste ametnike ja töötajate koolitusvajaduse hindamise analüüs, mis sisaldab ettepanekuid kohalike omavalitsuste personali arendamise valdkonna probleemide lahendamiseks järgneval 5-10-aastasel perioodil.
Loe rohkemKristjan Jaagu stipendiumiprogramm on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning sihtasutuse Archimedes (praegu Haridus- ja Noorteamet) koostöös 2002….
Loe rohkemNoorsootöö on üsna lai valdkond, hõlmates noorte (7-26-aastased) nt avatud noorsootöös (noortekeskused), huvihariduses (nt kunsti- või muusikakool), huvitegevuses (nt koolis või noortekeskuses toimuvad ringid või trennid), noortemalevates, laagrites, noorteühingutes ja -osaluskogudes ning projektides tehtavat.
Loe rohkemRegulaarse liikumisharrastusega tegelevate inimeste arv on kasvamas. 2018. aastal toimunud Eesti elanike…
Loe rohkemAastal 2021 pakub Integratsiooni Sihtasutus (INSA) 500-le kolmandate riikide kodanikule (KRK) eesti…
Loe rohkemSotsiaalne kaasatus ja sidusus tähendab ühiskonnaliikmete aktiivset osalemist ühiskondlikus elus, sealhulgas töötamist,…
Loe rohkemAnalüüsi eesmärk on hinnata, kui hästi tugisüsteem aitab kaasa 16–26aastaste mitteaktiivsete noorte tööturul osalemisele ja tööalaste konkurentsivõime suurendamisele.
Loe rohkemHindamise eesmärk on saada teada, kuidas koolid näevad kogukonnapraktika programmi jätkusuutlikkust ja milline on nende hinnangul Vabaühenduste Liidu roll selles ning saada teada, kas ja kuidas on võimalik ning mõistlik hinnata programmis osalevate õpilaste hoiakute muutumist.
Loe rohkemUuring kaardistab mitmekultuurilise hariduse valdkonnas tegutsevad asutused ning nende vajadused, murekohad ja pakub välja võimalikud lahendused olukorra edasiarendamiseks.
Loe rohkemDemokraatiaseminaride eesmärk on interaktiivsete kaasamismeetodite kaudu tutvustada õpilastele demokraatliku osalemise ja põhiõiguste alaseid teemavaldkondi ning koolitada õpetajad ja juhtkonda viisidest, kuidas demokraatliku kaasamist klassiruumis praktiliselt rakendada ning milliste meetoditega suurendada või käsitleda õpilaste teadlikkust põhiõigustest teemadel.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituut (IBS) teeb SA Archimedese noorteagentuuri (SANA) tellimusel Noortekohtumiste programmi mõju uuringut. Uuringul on kolm peamist eesmärki.
Loe rohkemKogukonnapraktika tagasiside analüüsi eesmärk on hinnata, millised on programmis osalemise tulemused osalejatele – õpetajatele, juhendajatele ja õpilastele.
Loe rohkemMõjuanalüüs on vajalik, et hinnata fakti- ja teadmistepõhiselt 2015-2020 aastaks koostatud Kodanikuühiskonna arengukava (KODAR) eesmärkide täitmist ning saada sisendit koostatavasse Kodanikuühiskonna programmi 2021-2030.
Loe rohkemErasmus+ noortevaldkonna õpirändeprojektide mõju uuringu eesmärk on selgitada välja, milline on nende projektide mõju programmis osalevate organisatsioonide ja koostöövõrgustike arengule.
Loe rohkemEXCEPT-i projekti eesmärk on anda mitmekülgne pilt sellest, kuidas noorte tööturu haavatavus mõjutab nende sotsiaalse tõrjutuse riski Euroopas.
Loe rohkemKaardistame noorsootöötajate pädevusi ning selgitame välja nende koolitusvajadused.
Loe rohkemViime läbi VEPA Käitumisoskuste Mängu rakendamise vahehindamise: vaatame, kuidas on tegevused esimeste rakendamisaastate jooksul käivitunud ning kas ja millisel moel tuleks neid muuta.
Loe rohkemUurime inimõiguste ja nende alusväärtuste (sh võrdsus, inimväärikus, kaasamine, mittediskrimineerimine) avaldumist Eesti hariduspoliitilistes dokumentides ja koolikultuuris.
Loe rohkemViime Tartu koolides läbi küsitlusuuringu “Euroopa noored 2016. Noored ja heaolu. Euroopa noorte eluolu ja elutingimuste uuring”.
Loe rohkemViime läbi Eesti Töötukassa poolt rakendatava tegevuse „Minu esimene töökoht“ vahehindamise.
Loe rohkemAnalüüsime Sihtasutuse Archimedes poolt rakendatud EMP ja Norra stipendiumiprogrammi tulemuslikkust.
Loe rohkemViisime läbi meta-analüüsi uurimaks rahvuspõhist ebavõrdsust Eesti tööturul.
Loe rohkemKoostame ülevaate e-teenuste ja digilahenduste kasutamisest noortevaldkonnas ning töötame välja soovitused uute e-teenuste ja digilahenduste kasutuselevõtuks.
Loe rohkemViime läbi küsitlusuuringu üksikvanemate elukorraldusest ja toimetulekust Eestis.
Loe rohkemViime läbi uuringu tuvastamaks kui kerge või keeruline on Euroopa Liidu kodanikel vaba liikumine EL liikmesriikide vahel.
Loe rohkemUuringu eesmärgiks on saada tagasisidet üldhariduskoolides töötavate õpetajate täiendusõppe süsteemile, selgitada välja õpetajate täiendusõppe vajadus ning teha ettepanekud õpetajate täiendusõppe süsteemi arendamiseks.
Loe rohkemKoostame TLÜ Kasvatusteaduste instituudi õppekavade võrdluse ja analüüsi tuginedes kutsestandarditele ja Elukestva õppe strateegiale 2020.
Loe rohkemUudse kaasamismeetodi – kodanike paneel – abil julgustame Narva vene keelt emakeelena kõnelevaid koolinoori aktiivsemalt kaasa rääkima ühiskonnaelus ning osalema seeläbi rohkem poliitilises protsessis.
Loe rohkemHindasime Kristjan Jaagu mobiilsusskeemide asjakohasust, tulemuslikkust ja tõhusust ning tegime soovitused stipendiumite paremaks rakendamiseks ja tulemuslikkuse ning jätkusuutlikkuse tõstmiseks.
Loe rohkemEL struktuurivahenditest toetatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja kõrghariduse meetmete vahehindamise keskseteks küsimusteks olid meetmete sobivus ja rakendatavus valdkondlike strateegiliste eesmärkide elluviimisel ning meetmete rakendusprotsessi tõhusus.
Loe rohkem