“Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele“ mõju-uuring

Eestis elavate kolmandate riikide kodanike kohanemine ja siin elavate inimeste lõimimine on olnud Eesti poliitilise tegevuskava oluliseks eesmärgiks. Seda ilmestab fakt, et lõimumismonitooringuid on läbi viidud juba üle 20 aasta. Neist ja teistest uuringutest on jäänud kõlama, et eesti keele ebapiisav oskus on üks peamisi lõimumist pidurdavaid tegureid. Seetõttu ongi kolmandate riikide kodanike eesti keele õppesse panustatud palju nii Eesti riigi eelarvest kui ka rahvusvaheliste projektide kaudu. Keeleõpe peab aga ennekõike lähtuma sihtrühma vajadustest, mida on uuritud mitmete varasemate uuringutega ning mille tulemustega on arvestatud eesti keele õppe arendamisel.

Üheks taoliseks keeleõpet puudutavaks uuringuks on Balti Uuringute Instituudi 2020. aastal läbi viidud küsitlusuuring „Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele“, milles selgitati sihtrühma valmidust ja vajadusi keeleõppeks. Selgus, et vastajaid motiveerib kõige sagedamini soov enda eesti keele oskust arendada, tulla paremini toime oma igapäevaeluga Eestis ja saada paremini aru eesti kultuurist ning traditsioonidest. Keeleoskust ja -õpet peeti oluliseks töö või õpingute tõttu. Keeleõppe takistusteks peeti aga kõige sagedamini vähest praktikat ja ajalist ning rahalist ressurssi. Uuringu käigus koondati kokku head keeleõppe praktikad ja ühendati need vastajate keeleõppe vajadustega. Nimetatud uuring sai sisendiks uue keeleõppe projekti „Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele“ eesti keele kursustele: Integratsiooni Sihtasutus (INSA) pakub 2021.–2022. aastal 500 kolmandate riikide kodanikule eesti keele õpet tasemel B1.

Sellest tulenevalt on käesoleva uuringu eesmärk analüüsida pakutud keeleõppe tulemuslikkust ning täpsemad eesmärgid on järgmised:

  1. Selgitada välja sihtrühma rahulolu pakutud keeleõppe ja sellega seonduvate teguritega (sh õppemetoodika, toimumiskohad ning -ajad, õpetajad ja õpingute kestus) ning õpingute katkestamise põhjuseid.
  2. Analüüsida rakendatud meetme mõju osalejate keeleoskusele, arvestades sh COVID-19 võimalikku mõju.
  3. Analüüsida rakendatud meetme mõju osalejate võrgustiku tekkimisele ja lõimumisele Eesti ühiskonnas, sh uurida keeleõppe käigus toimunud õppekäikude efektiivsuse kohta.
  4. Selgitada välja uuringu sihtrühma varasem kogemus keeleõppega ja peamised kohad, kust B1-taseme kursuse kohta infot leiti.
  5. Selgitada välja osalejate tulevikuplaanid seoses eesti keele õppega, Eestis elamisega ja Eesti kodakondsuse saamisega.

Uuringus kombineeritakse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmekogumise ja -analüüsi meetodeid. Keeleõppijate seas viiakse läbi küsitlus ja fookusgrupi intervjuud.