Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku kui välisruumi ruumilise terviklahenduse väljatöötamine. Maastikuarhitekt loob mugavaid, turvalisi ja huvitavaid maastikuruume – nii elamupiirkondi kui ka puhke- ja mängualasid, nii avalikke linnaruume kui ka privaatseid välisruume eraklientidele. Lisaks osalevad maastikuarhitektid üld- ja detailplaneeringute koostamises, hindavad maastiku visuaalset kvaliteeti ning koostavad kavasid maastikuhoolduseks, haljasalade hooldamiseks ja maastikuväärtuste hoidmiseks. Keskkonna edendamiseks, planeerimiseks, loomiseks või taastamiseks meetmeid ja tegevusi kavandades arvestatakse kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke, tehnilisi, ohutusalaseid, keskkonnasäästlikke ja ökoloogilisi aspekte. 

Euroopas on näha tendentsi elukeskkonna kujundamise terviklikumale lähenemisele ning maastikuarhitektide suuremale kaasamisele erinevatesse ühisruumi arengut puudutavatesse protsessidesse, et elukeskkond toetaks tervislikku elustiili ja heaolu. Eestis puudub praegu täpne ülevaade maastikuarhitektidest ja neid palkavate organisatsioonide vajadustest. Lisaks on maastikuarhitektuuri õpetamises toimunud või toimumas mitmeid muudatusi. Sellega seoses on uuringu eesmärgiks vastata järgmistele küsimustele: 

  • Kus maastikuarhitektid Eestis töötavad ja milline on nende haridus? 
  • Milline on tööandjate hinnang maastikuarhitektide vajaduse järele, sh millised oskused ja kompetentsid on vajalikud? 
  • Mis mõjutab mõnel teisel erialal tööle asumist ja valdkonda tagasi tööle asumist? 
  • Mis suunas valdkond areneb? 
  • Kas ja kuidas arendada maastikuarhitektuuri õpet? 
  • Millised on lähiriikide suundumused maastikuarhitektuuri õppes ja valdkonnas rakendumises? 

Küsimustele vastuste leidmiseks antakse ülevaade praegusest olukorrast ja vajadustest nii dokumendianalüüsile, intervjuudele kui ka ankeetküsitlustele tuginedes.