Maastikuarhitekti roll meie linnapildis ja ka maal on kasvamas, sest ta on seotud pea kõigi projektide ja ehitistega avalikus ruumis. Inimesi huvitab kvaliteetse avaliku ruumi ja rohealade teema üha rohkem. Seoses rohepöördega tuleb välja ka palju uusi regulatsioone ja nõudeid planeeringutele, planeerija vajab üha enam maastikuarhitekti abi.
Eesti Maastikuarhitektide Liidu (EMAL) tellitud uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade maastikuarhitektuuri alasest haridusest, valdkonna tööturust ja arenguvajadustest Eestis. Uuring (mai–detsember 2021) toetus 182 valdkonnaga seotud inimese (sh 21 tööandja) küsitlusele ning 17 osalejaga intervjuudele. Taustaks uuriti ka maastikuarhitektuuri olukorda lähiriikides – Lätis, Soomes, Saksamaal ja Hollandis.
Valdkonnas tegutsevad maastikuarhitektid kinnitasid, et tegemist on seoses keskkonna, kliima ja kvaliteetse elukeskkonna suurema tähtsustamisega aina olulisemaks muutuva valdkonnaga ning töökoormus on valdkonnas juba praegu suur. Uuringus osalejad olid pigem eriala õpingutega rahul, seejuures rohkem õppesuuna ja kõrgkooli valikuga, vähem õppekavaga ning praktika võimalustega. Rohkem olid õpingutega rahul 2017. aastast alates suletud TalTechi õppekava lõpetajad. Kuna EMÜ on jäänud ainukeseks maastikuarhitektuuri õppekavasid pakkuvaks ülikooliks Eestis, oleks vaja keskenduda õppekava arendamisele, et suurendada õpilaste rahulolu ja arvestada ka tööturu vajadustega, tehes seejuures koostööd EMALi ja tööandjatega. Soovitused: rohkem tehnilisi aineid, suurem vabadus ainete valikul, rohkem projektaineid, rohkem praktikute kaasamist ja rohkem praktikat.
Erialal saadakse Eesti keskmist või meeste puhul üle keskmise töötasu. Maastikuarhitekti töökohale töötaja leidmine on pigem keeruline, sest töö nõuab nii erinevaid teadmisi ja oskuseid kui ka mitmeid isikuomadusi. Oluliseks takistuseks on valdkonna madal palgatase, tagasihoidlik maine ja ekslikud ootused tööle, mistõttu paljud maastikuarhitektuuri eriala lõpetajad otsustavad mõne mitteerialase töö kasuks.