Balti Uuringute Instituut > Publikatsioonid > Ränne ja lõimumine > Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda

Aasta:2011

Autorid:Kristjan Kaldur, Kristina Kallas

Laadi alla:Uuringuraport

Seotud projekt:Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda

Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda

Uuringu „Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda“ projekti eesmärgiks oli rahvusvahelise kaitse saanud isikute sihtgrupi hetkeolukorra mitmekülgne kaardistamine ja nende integratsioonivõimekuse analüüs. Käesolev raport esitleb rahvusvahelise kaitse saanud isikute Eesti ühiskonda integreerumise hetkeolukorda ja probleeme ning väljakutseid.

Vaata ka sarnasel teemal:

Õpetajate täiendusõppe vajadused

Uuring kinnitab, et Eesti õpetajad näitavad küll tugevat poolehoidu kaasaegsele õpikäsitusele, kuid see ei ole koolides veel piisavalt rakendunud. Põhjusteks on täienduskoolituste liigne keskendumine teooriale, kooli füüsiline õppekeskkond ja vajalike õppevahendite puudumine ning suur töökoormus.

Uuring noorsootöö ja koolituste pädevuse ning võimekuse arendamisest läbi Euroopa noorteprogrammide

Uuringu eesmärk oli saada täiendavaid teadmisi Euroopa noorteprogrammide raames toimuvate koolituste pädevuste arendamise kohta ja tuvastada arenemisvõimalusi. See on oluline noorsootöö valdkonnale ja koolituste pakkujatele, et parandada noortevaldkonna pädevusi ja toetada Euroopa koolitusstrateegiat.

The Nation of Merchants

This book draws together a number of papers that analyse the opportunities that entrepreneurs and public policy have to enhance Estonia’s competitive advantages and advance the development of less prosperous regions of the country.

Peer-reviewing European Good Practices in Innovation Promotion for SME

EUROPEER SME projekti eesmärgiks oli muuta Euroopa Liit "kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks aastaks 2010."

Lõimumisvaldkonna taustainfomaterjalid

Arengukava „Lõimuv Eesti 2020" ettevalmistamise raames koostasime 7 lõimumist puudutavat teemalehte.

Eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades: väljakutsed ja kestlikud lahendused

Üheks Eesti Vabariigi lõimumispoliitika põhiküsimusteks on väljakutse suurendada eesti keelt mittevaldavate inimeste eesti keele oskust ja luua võimalusi aktiivseks keelekasutuseks („Sidus Eesti 2030“). Käesolev uuring keskendub piiratud keelekeskkondades elavate vähelõimunud elanike keeleõppe kogemuste, motivatsiooni ja takistuste analüüsimisele, eesmärgiga vastata nende vajadustele keeleõppe pakkumisel.

VÕTA kasutamise kogemused ja arenguvõimalused

Uuringu tulemustest selgus, et VÕTA ehk varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise süsteem on Eestis laialdaselt tuntud, kuid selle rakendamine on ebaühtlane ja alakasutatud.

Noorte sotsiaalne tõrjutus Euroopas: kumulatiivne halvemus, toimetulekustrateegiad ja tõhusad poliitikad (EXCEPT)

EXCEPT-i projekti eesmärk oli anda mitmekülgne pilt sellest, kuidas noorte tööturu haavatavus mõjutab nende sotsiaalse tõrjutuse riski Euroopas. Valminud uuringuaruannete põhjal koostas IBS võrdleva aruande ja parimate praktikate ülevaate, mis annab ülevaate 19 riigi tööturu olukorrast, noorte kaasatusest ja neis riikides rakendatavatest tööturumeetmetest.

Õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengut toetavate koolituste hindamise uuring

Õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamine on vajalik, kuna see toetab nende stressiga toimetulekut, rahulolu tööga ja kooliga seotud tajutud heaolu.

Report on the benchmarking process for regional innovation strategies and policies

EURO-COOP on üks kaheksast projektist, mida rahastatakse kuuenda teadusuuringute raamprogrammi ja selle piirkondlikku innovatsioonistrateegia eriprogrammi, sealhulgas uute vahendite ja lähenemisviisidega innovatsioonipoliitika mõju hindamise ja võrdlusuuringute raames piirkondlikul tasandil. Kõigi nende projektide eesmärk on välja töötada innovatsioonipoliitika mõju hindamise süsteem, et parandada innovatsioonipoliitika erinevate mõjude mõõtmist piirkondlikul tasandil.

Political participation of national minorities in decision-making process: cases of Estonia and Latvia

Käesolev dokument keskendub Eesti ja Läti kodakondsuse etnilise mitmekesistumise protsessile viimase 15 aasta jooksul.

Tööturuteenuste osutamise analüüs: kvantitatiivne analüüs Ida-Virumaa ja Harjumaa näitel

Uuringus on analüüsitud tööturuteenuste osutamise praktikaid Eestis, keskendudes Töötukassa poolt registreeritud töötutele pakutavatele teenustele. Fookuses olid eelkõige mitte-eestlastest töötud (eesti keelest erineva muu peamise suhtluskeelega inimesed) ning referentsgrupina eestlastest töötud.