IBS > Publikatsioonid > Ränne ja lõimumine > Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda

Aasta:2011

Autorid:Kristjan Kaldur, Kristina Kallas

Laadi alla:Uuringuraport

Seotud projekt:Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda

Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda

Uuringu „Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda“ projekti eesmärgiks oli rahvusvahelise kaitse saanud isikute sihtgrupi hetkeolukorra mitmekülgne kaardistamine ja nende integratsioonivõimekuse analüüs. Käesolev raport esitleb rahvusvahelise kaitse saanud isikute Eesti ühiskonda integreerumise hetkeolukorda ja probleeme ning väljakutseid.

Vaata ka sarnasel teemal:

Is discrimination an issue? Young immigrants in labour market in seven European countries.

EUMARGIN'i kolmas poliitikaülevaade käsitleb diskrimineerimist noorte täiskasvanud sisserändajate tõrjutuse tegurina seitsmes Euroopa riigis: Eestis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Rootsis, Ühendkuningriigis ja Norras.

Eestikeelsele haridusele üleminek Tartu linnas

Eestikeelsele haridusele üleminekuga kaasnevateks positiivseteks teguriteks peetakse laste suurenenud võimalusi edasisel haridusteel ja paremaid võimalusi tööturul. Lapsevanemate suurim mure seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga on laste suurenenud õppekoormus nii koolis kui ka lasteaias.

Ohvrite direktiiviga ühildatavate praktikate arendamine ohvrite tuvastamiseks, ohvrite vajaduste hindamiseks ning edasisuunamiseks

Uuring näitab, millised on erinevate ohvriabi valdkonnaga seotud asutuste praktikad ohvrite tuvastamisel, kaitsevajaduse hindamisel ning teistesse asutustesse edasi suunamisel.

What will Estonia’s bioeconomy look like in 2050?

In recent decades, global societal, economic, environmental and climate trends have been marked...

Lõimuv Eesti 2000-2011 – Integratsiooni monitooringute analüüs

2013. aastal täitus 15 aastat hetkest, mil valitsus kiitis heaks esimese riikliku integratsiooniprogrammi “Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007” ning alustas lõimumist toetavate tegevuste elluviimist. Nõukogude perioodilt päritud ja iseseisvuse algaastatel süvenenud rahvuslikult lõhestunud ühiskonna ees seisvad väljakutsed olid suured, vaadates kasvõi seda, kui suur oli määratlemata kodakondsusega inimeste arv.

Globalization of R&D and economic development: policy lessons from Estonia

Üleilmastumine annab palju võimalusi tõhusamaks rahvusvaheliseks tööjaotuseks, aidates sellega kaasa elatustaseme tõusule. Turgude avamise eelised sõltuvad konkreetsetes riikides rakendatud poliitilistest meetmetest, mis on seotud globaliseerumise tugevate survetega olemasolevate spetsialiseerumiste muutmiseks.

Loomevaldkondade kestlikkus

Eesti loomevaldkondade järgmise kümne aasta kestlikkuse seisukohast on oluline nii loomevaldkondade juhtimine ja koordineerimine, rahastamine, järelkasv kui ka kultuuriteadlik publik. Loomevaldkondade kestlikkuse uuring analüüsis seitsme valdkonna: arhitektuuri, disaini, etenduskunstide, filmi, kirjanduse, kunsti ning muusika ja helikunsti kestlikkuse tegureid ja arengustsenaariume.

Tartu noorte teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust I

Käesolev küsitlus oli korraldatud eesmärgiga uurida, milline teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust (TLNV)...

Kogukonnapraktika tagasiside analüüs

Kogukonnapraktikas osalenud ja tagasisideküsitlusele vastanud õpilaste, õpetajate ja juhendajate hinnangul on kogukonnapraktika programm väga väärtuslik õpilaste silmaringi laiendamiseks, sotsiaalsete oskuste arendamiseks, praktilise töökogemuse saamiseks, kogukonnaelus aktiivselt kaasa löömise innustamiseks.

Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring

Selgitasime välja Eesti metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõime edutegurid, luues sellega alused sektori kitsaskohtade likvideerimiseks ja tugevate külgede võimendamiseks riiklikul tasandil.

Comprehensive Regional Innovation Policy Impact Assessment scheme

Käesolev dokument paneb paika Regionaalse Innovatsioonipoliitika Mõjuuuringu Meetodi(RIPIA) lõpliku ulatuse ja metoodika. RIPIA meetodi eesmärgiks on aidata uurida piirkondlikku innovatsioonikava, põhjuste ja mõjude kriitilisi teid, sidusrühmade suhteid, juhtimise omadusi ja organisatsiooni või regiooni kui innovatsiooniprotsessi alustala õppevõimet.

Kristjan Jaagu stipendiumite tulemuslikkuse hindamine

Uuring näitab, et Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on kõrghariduse arengutele kaasaaitamisel asja- ja ajakohane ja oluline programm mobiilsuse toetamisel ning sihtgrupi ja partnerülikoolide poolt sellisena ka teadvustatud.