Tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ (ASTRA) tulemuslikkuse ja mõju hindamine

2015. aastal alguse saanud ASTRA meetme eesmärk on tõsta kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutuste efektiivsust ja ühiskonna teenimise võimekust. Meede koosneb kahest peamisest tegevusest: investeeringud hoonete rajamisse ehk taristusse ning nn sisutegevused ehk ülikoolide- ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö arendamine ja kvaliteedi parandamine.

Käesoleva uuringu eesmärk oli hinnata ASTRA meetme tulemuslikkust ja mõju ning rakendamise efektiivsust. 

Uuring toetub mõjude hindamise üldtunnustatud metoodikale. Hindamise metoodikas lähtuti teooriapõhisest hindamisest, keskendudes küsimusele, kas ja millistel põhjustel toob sekkumine kaasa soovitud jätkusuutliku muutuse. Lisaks sekundaarallikate ja projektide andmete analüüsile kasutati hindamises peamiselt kvalitatiivseid meetodeid, milleks on intervjuud poliitikakujundajate ja toetust saanud asutuste juhtkondade ja projektijuhtidega. Kvalitatiivne andmekogumine toimus ka fookusrühmaintervjuude abil. Samuti kaasati uuringusse läbi intervjuude Soome Teaduste Akadeemia eksperdid ning uuriti lähemalt Soome ülikoolide konkurentsivõime tõstmiseks loodud PROFI programmi, mis olemuselt on sarnane ASTRA meetmele. Seejärel viidi läbi kombineeritud andmeanalüüs, ettepanekute väljatöötamine ning valideerimine toetusesaajate ning poliitikakujundajatega.

Hindamisel analüüsiti nii investeeringuid taristusse kui sisutegevustesse. Põhirõhk, sh analüüs ning järeldused ja soovitused on aga suunatud ennekõike meetme sisutegevustele.

Hindamise tulemusena koostati järeldused meetme rakendamise õppetundide kohta, samuti ettepanekud Haridus- ja Teadusministeeriumile ASTRA tüüpi meetmete kavandamiseks ja elluviimiseks tulevikus.

Meetme hindamise peamised järeldused: 

  1. ASTRA meede on asjakohane, sest see on olnud kõrgharidust ja teadust toetav oluline rahastus, mis sobib uute teadus­suundade katseta­miseks, rahvusvahelistumiseks ja asutuse arenguhüppe toetamiseks. 
  2. ASTRA mõju asutuste strateegilistele valikutele ja poliitikakujundajate ootused ei ole olnud alati kooskõlas. Kohati on olnud meetme mõjul nõrgad seosed asutuse arengukava ja ‑prioriteetidega ning seetõttu pole olnud selged ka strateegiliste valikute tegemise põhjused.
  3. ASTRA meede on olnud tulemuslik ja asutused on oma projektides seatud eesmärgid täitnud või ei näe nende täitmisel olulisi riske. Siiski on ASTRA mõju asutuste arenguhüppele olnud keskmise tugevusega. Mitmes asutuses on see rahastus täitnud n-ö baasrahastuse lünki, ent see pärsib tõeliselt suurte arenguhüpete tege­mist. 
  4. Suurima mõjuga tegevusteks peetakse investeeringuid infrastruktuuri ja seadmetesse ning tippteadlaste ja ekspertide palkamist Eesti teadus- ja arendusasutustesse.
  5. Doktorikoolide korraldamine on tekitanud suure halduskoormuse, mis pärssis tegevuste tulemuslikkust.
  6. Meetme fookuses on teadusasutuste koostöö ettevõtetega, mis on andnud häid tulemusi, on loodud eeldusi suuna laiendamiseks või loodud vajalikud struktuurid.
  7. Meede on toonud kaasa laiema strateegiliste otsuste läbimõtlemise, planeerimise ja mõtteviisi muutumise, sh on mõju olnud asutustesisese kommunikatsiooni ja koostöö arendamisel. Samas ei ole meede mõjutanud asutustevahelist koostööd vaid pigem soodustanud omavahel konkureerimist. 
  8. ASTRA toetatud asutuste siseprotsesside korrastamine ja struktuurimuudatused on olnud tulemus­likud ja pikaajalise mõjuga, kuid nende teemadega oleks tegeletud ka ilma ASTRA toetuseta.
  9. ASTRA projektid on valdavalt jätkusuutlikud. ASTRA toel alustatud sisutegevused enamasti jätkuvad ja neile on leitud muud rahastusallikad. Rohkem raskusi nähakse õppe- ja teadusinfra­struktuuri, seadmete, aparatuuri, laborisisustuse jms tulevikus ajakohasena hoidmise võima­lustes, sest nende rahastus­vajadus on suurem, kui ASTRA võimaldas katta. Jätkusuutlikkuse probleemid on suurimad doktoriõppe ja -koolidega seotud tegevuste puhul.
  10. ASTRA meetme tulemuslikkust pärsib veel kuluaruandluse ülemäärane bürokraatia, mis ei sobitu meetmelt loodetud paindliku olemusega.