Tallinna sisserändajate väärtusruumid, identiteet ning kohalike teenuste kasutamine

Uuring toob esile, et Tallinnas elavad uussisserändajad hindavad linna elukeskkonda turvalisuse, puhtuse ja kompaktsuse tõttu, kuid seisavad silmitsi kohanemisraskustega, mida süvendavad keelebarjäär, piiratud sotsiaalvõrgustikud ja killustatud ligipääs olulisele teabele. Eesti keele osaline või puudulik oskus piirab juurdepääsu teenustele ja tööturule, samas kui sotsiaalsete kontaktide puudumine suurendab üksildust ja vähendab kuuluvustunnet kohaliku kogukonnaga.

Raportis tuuakse välja, et parema lõimumise saavutamiseks on vaja toetada sotsiaalseid sidemeid kohalike elanikega, parandada keeleõppevõimalusi ning muuta info kohanemisteenuste kohta kergemini kättesaadavaks ja mitmekeelseks. Eriti vajalikuks peetakse teenust, mis selgitab Eesti ühiskonna kirjutamata reegleid ja tavasid. Samuti on tähtis arendada kogukonnanõustamise, mentorluse ja vabatahtliku tegevuse võimalusi, mis tugevdavad sisserändajate osalust linnaelus.

Soovitustena toob uuring esile vajaduse luua keskne ja mitmekeelne infoplatvorm, pakkuda paindlikumat keeleõpet ning toetada kultuuridevahelisi ja kogukonnapõhiseid algatusi. Samuti soovitatakse edendada sisserändajate edulugude nähtavust linnameedias, parandada linna kommunikatsiooni läbipaistvust ning suurendada koostööd koolide, tervishoiuasutuste ja kohalike organisatsioonide vahel, et tagada sujuvam ja kaasavam kohanemisprotsess.