Eestil on nii väljastpoolt kui ka siseriiklikult vaadatuna tekkinud hea kuvand erinevate nutikate riigitasandi digilahenduste väljatöötamises ja nende edukas rakendamises – näiteks ettevõtluses ja maksunduses, isikutuvastuses, valimissüsteemi rakendamisel või tervishoiu korraldamisel. See on omakorda tekitanud ootuse ka teistes valdkondades uute lahenduste kasutuselevõtuks, mille erandiks siinkohal ei ole ka noorsootöö valdkond. Käesolev uuring seadis eesmärgiks hinnata digilahenduste kasutuselevõtu võimalusi noorsootöös ning pakkuda välja uued lahendused, või olemasolevate digilahenduste edasiarendused, millega toetada noorsootöötajaid, noori ja noortele suunatud tegevusi suurendamaks noorte osalust noorsootöös.

Uuringu tulemusena koostati ülevaade erinevate digilahenduste kasutamisest noorsootöös ning töötati välja soovitused uute digilahenduste kasutuselevõtmiseks või olemasolevate edasiarendamiseks. Arvestades noortevaldkonna arengukavas 2014-2020 seatud eesmärke ning tänaseid väljakutseid valdkonna arengus, keskenduti uuringus järgmistele noorsootöö komponentidele ja teemaavaldkondadele:

  • noorte informeerimine,
  • noorte kaasamine ja osalus,
  • noorsootöö meetodid,
  • noorsootöötajate töö planeerimine.

Nende teemavaldkondade analüüsiks ja uurimisküsimustele vastamiseks viidi läbi süvaintervjuud, fookusgrupi arutelud ning tulemuste valideerimisseminarid erinevate noorsootöö osapooltega. Töö käigus konsulteeriti kokku üle 30 erineva asutusega, sh noorteorganisatsioonid, katuseorganisatsioonid ja valdkonna eksperdid, nii Eestis kui välismaal (vt täpsemat nimekirja uuringuaruande lisas 2). Lisaks viidi läbi kaks küsitlust noorte ja noorsootöötajatega, vaadeldi teiste riikide praktikaid ning koostati uuringutulemuste põhjal seitse temaatilist ideekavandit, mille põhjal noorsootööd digilahenduste abil saab edasi arendada. Iga ideekavand kirjeldab detailselt ühte noorsootöö valdkonna väljakutset ning pakub välja lahenduse olukorra parendamiseks digilahenduse kaasabil (vt ideekavandeid uuringuaruande lisas 6).

Uuringu tulemused viitavad selgele vajadusele digilahendusi noorsootöös senisest aktiivsemalt edendada. Uuringust selgub, et Eesti noorsootöös osalejad – nii noored kui ka noorsootöötjad – ootavad digilahenduste abil eelkõige noorsootöö lihtsustamist. Soov on nii kaasaegsete digiseadmete ja -lahenduste järele kui ka enda ja teiste seotud osapoolte digipädevuse tõstmiseks. Samal ajal esineb mitmeid olulisi väljakutseid noorsootöö vahetute elluviijate digipädevuses ja digivõimekuses ehk digilahenduste rakendamise suutlikkuses, samuti aga ka koostöös erinevate osapooltega.

Uuringuaruanne koosneb erinevatest alaosadest: lühiülevaade antakse noorsootööst Eestis, seal kasutatavatest meetoditest ja väljakutsetest, samuti ka digilahenduste väljatöötamisega seotud eripäradest, nende kasutuselevõtu takistustest ning võimalikest lahendustest. Aruandesse on koondatud ka nelja riigi head praktikad (Soome, Saksamaa, Lõuna-Korea ja Austria) näited digilahenduste kasutamisest nende riikide noorsootöös. Uuringuaruande kõikidest alaosadest tulenevalt on aruande lõpus eraldi peatükina esitatud järeldused ja ettepanekud olukorra parendamiseks.

Uuringuaruande sihtgrupiks on ministeeriumi ja kohalike omavalitsuste tasandil poliitikate kujundamise ja elluviimisega tegelevad ametnikud, noorsootöötajad ning teised noorsootöö või noortele suunatud tegevuste elluviijad, aga ka kodanikuühendused ning kõik huvilised, kelle tegevuse eesmärgiks on edendada Eestis noorsootööd ja noortevaldkonda laiemalt. Lisaks saavad uuringuaruandest kasu kõik need, kellel on plaanis välja töötada või edasi arendada mõnda noortele suunatud digilahendust.