Balti Uuringute Instituut > Publikatsioonid > Ränne ja lõimumine > Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda

Aasta:2011

Autorid:Kristjan Kaldur, Kristina Kallas

Laadi alla:Uuringuraport

Seotud projekt:Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda

Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda

Uuringu „Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda“ projekti eesmärgiks oli rahvusvahelise kaitse saanud isikute sihtgrupi hetkeolukorra mitmekülgne kaardistamine ja nende integratsioonivõimekuse analüüs. Käesolev raport esitleb rahvusvahelise kaitse saanud isikute Eesti ühiskonda integreerumise hetkeolukorda ja probleeme ning väljakutseid.

Vaata ka sarnasel teemal:

Määratlemata kodakondsusega elanikud Eestis: hoiakud, identiteet ja takistused kodakondsuse omandamisel

Uuringu eesmärk on anda ülevaade määratlemata kodakondsusega isikute olukorrast Eestis, keskendudes kodakondsuse...

Catching up, forging ahead or falling behind? Central and Eastern European development in 1990-2005

Käesoleva dokumendi eesmärk on hinnata Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majandusarengu- ja arengupoliitikat aastatel 1990–2005 alates NSV Liidu kokkuvarisemisest Euroopa Liidu laienemisega.

Supporting Policy Making with innovative assessment tools

Teaduse ja tehnoloogia tähtsust sotsiaalmajanduslikule arengule tunnustatakse laialdaselt ning see on muutunud paljudes riikides poliitikakujundajate põhitegevusalaks. Kuigi teadmiste loomise, tehnoloogiasiirde ja kommertsialiseerimise mehhanismide paremaks mõistmiseks tehakse ikka veel teaduslikke jõupingutusi, on juba loodud palju erinevaid poliitilisi programme ja algatusi.

Sotsiaalprogrammid tööks trauma taustaga laste ja noortega: võrdlusuuring

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli analüüsida kolmanda tasandi ennetuse sotsiaalprogramme, mida saaksid kasutada...

„Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele“ mõju-uuring

Tulemused näitavad, et Keeleõppe raames pakutud keelekursusega rahulolu oli osalejate hulgas kõrge. Seda näiteks õpetaja pädevuse, õppevormi ja õppematerjalidega, samuti kursuse toimumisaja, koha ja kestusega. Vähem oldi aga rahul näiteks iseseisva töö mahuga.

Eestikeelsele haridusele üleminek Tartu linnas

Eestikeelsele haridusele üleminekuga kaasnevateks positiivseteks teguriteks peetakse laste suurenenud võimalusi edasisel haridusteel ja paremaid võimalusi tööturul. Lapsevanemate suurim mure seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga on laste suurenenud õppekoormus nii koolis kui ka lasteaias.

Milline on Eesti biomajandus aastal 2050?

Viimaseid aastakümneid on maailma ühiskondlikes, majanduslikes, keskkonna- ja kliimasuundumustes iseloomustanud hulk ootamatuid või varem...

Noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused

Eestis on hinnanguliselt umbes 12 300 noortevaldkonna töötajat. Selle uuringu raames selgitati Eestis esimest korda välja noortevaldkonna töötajaskonna suurus ja koosseis. Samuti anti põhjalik ülevaade noortega töötavate spetsialistide töötingimustest, -keskkonnast ja -korraldusest, töömotivatsioonist, tööalasest enesearengust ning tagasisidesüsteemi praktikatest.

Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus

Viisime läbi meta-analüüsi uurimaks rahvuspõhist ebavõrdsust Eesti tööturul.

Overview of the Biotech–Health Sector in Europe

Projekti eesmärk on paremini ja ühiselt mõista biotehnoloogia tervishoiusektori eripärasid, eelkõige seoses juurdepääsuga rahastamisele ja piiratud arvu juhtumiuuringute mudeli kindlaksmääramisele.

Eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades: väljakutsed ja kestlikud lahendused

Üheks Eesti Vabariigi lõimumispoliitika põhiküsimusteks on väljakutse suurendada eesti keelt mittevaldavate inimeste eesti keele oskust ja luua võimalusi aktiivseks keelekasutuseks („Sidus Eesti 2030“). Käesolev uuring keskendub piiratud keelekeskkondades elavate vähelõimunud elanike keeleõppe kogemuste, motivatsiooni ja takistuste analüüsimisele, eesmärgiga vastata nende vajadustele keeleõppe pakkumisel.

Ministeeriumite ümberkorraldamise analüüs

Eestis 2023. aastal läbi viidud ministeeriumite ümberkorraldamise kaks peamist eesmärki oli tulemuslikumalt juhtida ja seeläbi tõhusamalt saavutada poliitilisi eesmärke. Sealjuures vältides ministeeriumite kapseldumist ehk nii-öelda silotornistumist. Eesmärgid on tugevalt seotud rohepöörde ja rohereformiga ning regionaalse ebavõrdsusega võitlemisega.