Balti Uuringute Instituut > Publikatsioonid > Ränne ja lõimumine > Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda

Aasta:2011

Autorid:Kristjan Kaldur, Kristina Kallas

Laadi alla:Uuringuraport

Seotud projekt:Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda

Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda

Uuringu „Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda“ projekti eesmärgiks oli rahvusvahelise kaitse saanud isikute sihtgrupi hetkeolukorra mitmekülgne kaardistamine ja nende integratsioonivõimekuse analüüs. Käesolev raport esitleb rahvusvahelise kaitse saanud isikute Eesti ühiskonda integreerumise hetkeolukorda ja probleeme ning väljakutseid.

Vaata ka sarnasel teemal:

Innovative Services for International Talents – Easier Access to the Central Baltic Sea Region

Tuvastasime, hindasime ja võrdlesime eri riikide vahel indikaatoreid, mille alusel saab hinnata välistalentide kohanemist.

Erasmus+ kaasava õpirände uuring

Uuringu eesmärk oli selgitada välja ja suurendada õpirändeprojekte elluviivate haridusvaldkondade töötajate teadlikkust vähemate võimalustega osalejate kaasamisest ning sellega seotud meetmetest õpirändeprojektides. Uuringu tulemusel leiti, et õpirändeprojektide elluviijad hindavad enda teadlikkust sihtrühmast heaks, kuid vajavad lisatuge erinevate sihtrühmale pakutavate meetmete efektiivsemaks rakendamiseks.

Tööturuteenuste osutamise analüüs: kvantitatiivne analüüs Ida-Virumaa ja Harjumaa näitel

Uuringus on analüüsitud tööturuteenuste osutamise praktikaid Eestis, keskendudes Töötukassa poolt registreeritud töötutele pakutavatele teenustele. Fookuses olid eelkõige mitte-eestlastest töötud (eesti keelest erineva muu peamise suhtluskeelega inimesed) ning referentsgrupina eestlastest töötud.

Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring

Selgitasime välja Eesti metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõime edutegurid, luues sellega alused sektori kitsaskohtade likvideerimiseks ja tugevate külgede võimendamiseks riiklikul tasandil.

Varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saanud isikutele pakutavate tugiteenuste hindamine

Uuringust selgub, et kuigi Eesti varjupaigataotlejatele ja rahvusvaheliste kaitse saajatele osutatavate teenuste valik on võrdlemisi suur, on umbkaudu poolte teenuste puhul probleeme nende kättesaadavuse ja kvaliteediga.

Uussisserändajast lapse kohanemine Eesti üldhariduskoolis: olukord, tugisüsteem ja valmisolek mitmekultuuriliseks õpikeskkonnaks

Kasvava sisserände tõttu on Eesti muutumas aina mitmekeelsemaks ja –kultuurilisemaks ning üldhariduskoolides, kuhu jõuavad ka uussisserändajate lapsed, on sellega seoses viimastel aastatel tekkinud mitmeid eri väljakutseid. Siinse uuringu eesmärk on seega käsitleda Eesti koolide toimetulekut uussisserändajast lapse kohanemise toetamisel Eesti üldhariduskooli põhikooli astmes ning analüüsida uussisserändajast lapse eesti keele õpet koolis.

Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks

Leidsime, et Eestisse asuvate välismaalastest uussisserändajate kohanemiseks on eelkõige vaja neile vajaliku info kättesaadavuse lihtsustamist, ning tõhusat kohanemisprogrammi.

Evaluation of the Estonia – Latvia Programme 2007-2013

Käesoleva hindamise eesmärk oli vaadata läbi Eesti-Läti 2007-2013 Interreg programmi edenemine ja hõlbustada poliitika õppimist programmi (ESTLAT) juhtimise raames aastatel 2007–2013.

Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus

Viisime läbi meta-analüüsi uurimaks rahvuspõhist ebavõrdsust Eesti tööturul.

Eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades: väljakutsed ja kestlikud lahendused

Üheks Eesti Vabariigi lõimumispoliitika põhiküsimusteks on väljakutse suurendada eesti keelt mittevaldavate inimeste eesti keele oskust ja luua võimalusi aktiivseks keelekasutuseks („Sidus Eesti 2030“). Käesolev uuring keskendub piiratud keelekeskkondades elavate vähelõimunud elanike keeleõppe kogemuste, motivatsiooni ja takistuste analüüsimisele, eesmärgiga vastata nende vajadustele keeleõppe pakkumisel.

Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi perioodi 2018–2020 lõpphindamine ja perioodi 2021–2027 vahehindamine

Hindamise eesmärgiks oli anda lõpphinnang Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi perioodile 2018-2020 ja vahehinnang programmi perioodile 2021-2027.

Report on the benchmarking process for regional innovation strategies and policies

EURO-COOP on üks kaheksast projektist, mida rahastatakse kuuenda teadusuuringute raamprogrammi ja selle piirkondlikku innovatsioonistrateegia eriprogrammi, sealhulgas uute vahendite ja lähenemisviisidega innovatsioonipoliitika mõju hindamise ja võrdlusuuringute raames piirkondlikul tasandil. Kõigi nende projektide eesmärk on välja töötada innovatsioonipoliitika mõju hindamise süsteem, et parandada innovatsioonipoliitika erinevate mõjude mõõtmist piirkondlikul tasandil.