Siseministeerium tellis 2013. aasta veebruaris MTÜlt Eesti Abikeskused hinnangu tugiteenuste kätte-saadavuse ja mõjukuse kohta, mida Eestis pakutakse varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saanud isikutele. Varjupaigataotleja vastuvõtu korraldamine on Eestis Sotsiaalministeeriumi vastutusalas. Samuti korraldab Sotsiaalministeerium rahvusvahelise kaitse saanud isiku elama asumise kohaliku omavalitsuse üksusse ning kujundab varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saanud isikutele mõeldud teenuseid koostöös erinevate partneritega nii avalikust ja erasektorist kui ka kodanikuühenduste hulgast. Koostöö tugiteenuseid pakkuvate organisatsioonidega (edaspidi teenuseosutajad) mängib seadusest tulenevate kohustuste täitmisel olulist rolli.

Käesoleva uuringu eesmärk on anda ülevaade Eestis varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saanud isikutele praegu pakutavatest tugiteenustest ning hinnata nende vajalikkust ja tõhusust. Võrreldakse Eesti ja Euroopa Liidu teiste liikmesriikide tugiteenuste parimaid tavasid. Samuti hinnatakse, milline on olnud erinevate tugiteenuste koostoime ning tugiteenuste pakkujate koostöö ja infovahetus. Uuringuaruanne näitab, milline on teenuseosutajate valmisolek, võimalused ja kitsas-kohad tugiteenuste osutamisel. Aruande viimase osa moodustavad ettepanekud tugiteenuste süsteemi tugevdamiseks ja parendamiseks.

Varjupaigataotlejatest rääkides on kaks teenuste valdkonda, mis on küll seaduses ette nähtud, kuid mille osutamine on viimastel aastatel olnud piiratud: eesti keele õpetamine ja psühholoogiline nõustamine. Teisi teenuseid osutatakse, kuid nende kättesaadavus erineb suurel määral. Rahvusvahelise kaitse saanud isikute puhul on seadusest tulenevad kohustuslikud teenusevaldkonnad kaetud, kuid nende korralduses ja kättesaadavuses on samuti märkimisväärsed erinevused. Mõlema rühma puhul on raskendatud juurdepääs kohanemis- ja lõimumistegevustele, mis ei ole otseselt VRKSis ette nähtud.

Eesti varjupaigataotlejatelele ja rahvusvahelise kaitse saajatele osutatavate teenuste valik on võrdlemisi suur – varjupaigataotlejatele osutatakse hinnanguliselt 15 tugiteenust ja rahvusvahelise kaitse saanud isikutele 17 tugiteenust. Ehkki nende kättesaadavust ja kvaliteeti saab üle poole juhtudest hinnata piisavaks, on siiski hulk teenuseid, mille rakendamist tuleks edaspidi kaaluda.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et teenustest üle poole saab hinnata piisavaks:

  • varjupaigataotlejatele osutatavatest teenustest üheksa loeti piisavaks ja kuue puhul leiti, et teenus vajab täiendamist;
  • rahvusvahelise kaitse saajatele osutatavatest teenustest üheksa loeti piisavaks ja kaheksa puhul leiti, et teenus vajab täiendamist.

Varjupaigataotlejate puhul on kaks teenuste valdkonda, mis on küll seaduses ette nähtud, kuid mille osutamine on viimastel aastatel olnud piiratud: eesti keele õpetamine ja psühholoogiline nõustamine. Teisi teenuseid osutatakse, kuid nende kättesaadavus erineb suurel määral. Rahvusvahelise kaitse saanud isikute puhul on seadusest tulenevad kohustuslikud teenusevaldkonnad kaetud, kuid nende korralduses ja kättesaadavuses on samuti märkimisväärsed erinevused. Mõlema rühma puhul on raskendatud juurdepääs kohanemis- ja lõimumistegevustele, mis ei ole otseselt VRKSis ette nähtud.

Uuringumeeskond:

Tanel Mätlik (MTÜ Eesti Abikeskused)
Kristjan Kaldur (MTÜ Balti Uuringute Instituut)
Eva-Maria Asari (Sisekaitseakadeemia)
Kert Valdaru (Sisekaitseakadeemia)