Balti Uuringute Instituut > Publikatsioonid > Noored, haridus ja tööturg > Lapsesõbralik õigusemõistmine: kohtumenetluses osalevate laste vaatenurk ja kogemused

Aasta:2017

Autorid:Judit Strömpl, Kristjan Kaldur, Marre Karu

Laadi alla:Uuringuaruanne (i.k.), Uuringuaruande kokkuvõte (e.k.)

Seotud projekt:Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uurimisvõrgustikus osalemine

Lapsesõbralik õigusemõistmine: kohtumenetluses osalevate laste vaatenurk ja kogemused

Käesoleva, laste kogemusi ja vaatenurka tutvustava uuringu näol on tegemist jätkuga 2012. aastal läbi viidud uuringule, mis käsitles lastega kohtumenetluses kokkupuutuvate spetsialistide kogemusi ning mille tulemused avalikustati 2015. aastal.

Käesoleva uuringu andmed on kogutud ning analüüs läbi viidud 2014. aasta lõpus, esimest korda on käesolev uuring FRA nõusolekul avalikustatud kevadel 2017.

Pressiteade: https://www.ibs.ee/uudised-ja-press/uuring-lapsed-vajavad-oigusemoistmisel-suuremat-turvatunnet/

Kutse seminarile: https://www.ibs.ee/uudised-ja-press/kutse-seminarile-lapsesobralik-oigusemoistmine-kohtumenetluses-osalevate-laste-vaatenurk-ja-kogemused/

Vaata ka sarnasel teemal:

Lõimumispoliitikad: Kes on kasusaajad? Indikaatorite kasutamine ja täiustamine lõimumisdebattides

Eesti lõimumispoliitikad on Kesk- ja Ida-Euroopa esirinnas, kuid teistest arenenud riikidest lahutavad meid kehvad tulemused kodakondsuspoliitika, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja poliitilise osaluse vallas.

Eestikeelsele haridusele üleminek Tartu linnas

Eestikeelsele haridusele üleminekuga kaasnevateks positiivseteks teguriteks peetakse laste suurenenud võimalusi edasisel haridusteel ja paremaid võimalusi tööturul. Lapsevanemate suurim mure seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga on laste suurenenud õppekoormus nii koolis kui ka lasteaias.

HEAT project: infographics, animations and other results

From 2018-2021, the Institute of Baltic Studies was a partner in the...

Report on the benchmarking process for regional innovation strategies and policies

EURO-COOP on üks kaheksast projektist, mida rahastatakse kuuenda teadusuuringute raamprogrammi ja selle piirkondlikku innovatsioonistrateegia eriprogrammi, sealhulgas uute vahendite ja lähenemisviisidega innovatsioonipoliitika mõju hindamise ja võrdlusuuringute raames piirkondlikul tasandil. Kõigi nende projektide eesmärk on välja töötada innovatsioonipoliitika mõju hindamise süsteem, et parandada innovatsioonipoliitika erinevate mõjude mõõtmist piirkondlikul tasandil.

Catching up, forging ahead or falling behind? Central and Eastern European development in 1990-2005

Käesoleva dokumendi eesmärk on hinnata Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majandusarengu- ja arengupoliitikat aastatel 1990–2005 alates NSV Liidu kokkuvarisemisest Euroopa Liidu laienemisega.

Ohvrite direktiiviga ühildatavate praktikate arendamine ohvrite tuvastamiseks, ohvrite vajaduste hindamiseks ning edasisuunamiseks

Uuring näitab, millised on erinevate ohvriabi valdkonnaga seotud asutuste praktikad ohvrite tuvastamisel, kaitsevajaduse hindamisel ning teistesse asutustesse edasi suunamisel.

Milline on Eesti biomajandus aastal 2050?

Viimaseid aastakümneid on maailma ühiskondlikes, majanduslikes, keskkonna- ja kliimasuundumustes iseloomustanud hulk ootamatuid või varem...

Tehnoloogiaseadmete kaardistamise projekt

Uuringu eesmärk oli ühelt poolt selgitada välja ettevõtete vajadus toodete testimise järele ning teiselt poolt analüüsida, millised testimis- ja katsetamisvõimalused on Eesti teadusasutustes juba olemas.

Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus

Viisime läbi meta-analüüsi uurimaks rahvuspõhist ebavõrdsust Eesti tööturul.

Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja tagasisaadetavate nõustamisteenuse analüüs

Uuringu laiem eesmärk on anda – kus vajalik ja otstarbekas – ka soovitused ja ettepanekud nii teenuse kui terviku kui ka mõne spetsiifilise töölõigu parendamiseks. Tegemist on rakendusuuringuga, mis tähendab, et uuringu peamine eesmärk on sõnastada soovitused teenuse arendamiseks, mistõttu on ka uuringus välja toodud ja keskendutud ennekõike just problemaatilisematele ja täiendavat tähelepanu vajavatele kohtadele.

Is discrimination an issue? Young immigrants in labour market in seven European countries.

EUMARGIN'i kolmas poliitikaülevaade käsitleb diskrimineerimist noorte täiskasvanud sisserändajate tõrjutuse tegurina seitsmes Euroopa riigis: Eestis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Rootsis, Ühendkuningriigis ja Norras.

Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks

Leidsime, et Eestisse asuvate välismaalastest uussisserändajate kohanemiseks on eelkõige vaja neile vajaliku info kättesaadavuse lihtsustamist, ning tõhusat kohanemisprogrammi.