Balti Uuringute Instituut (IBS), Poliitikauuringute Keskus PRAXIS ja Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) viisid Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) eestvedamisel 2012. aastal läbi esimese omalaadse uuringu laste õigustest kohtumenetlustes. Uuringu eesmärk oli teada saada, kui hästi on erinevates õigusaktides sätestatud lapse õigused tegelikult kohtumenetlustes kaitstud, mil määral seatakse kohtutoimingutes esikohale lapse parimad huvid ja milline on spetsialistide ettevalmistus tööks lastega. Selleks intervjueeriti 51 Eesti spetsialisti, kelle seas oli lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad, ohvriabispetsialistid, psühholoogid, kohtunikud, prokurörid, advokaadid, kohtutöötajad ja politseiametnikud.

Uuring tulemused näitavad, et Eesti kohtumenetlusi ei saa enamasti pidada lapsesõbralikuks – õigusmõistmises osalemine on laste jaoks sageli traumeeriv, eelkõige ei peeta lapsesõbralikuks kohtumenetlusi ja kohturuume. Peamised tegurid, mis õigusmõistmises alaealisi mõjutavad on:

  1. täiskasvanute keelekasutus,
  2. füüsiline keskkond (ruumid),
  3. protsessis kohalviibivad inimesed,
  4. juhtumi laad ja olemus (nt hooldusõigus, perevägivalla juhtumid vmt).

Uuring selgitab, kuidas lastele on traumeerivad ülekuulamised nii enne kohtut kui ka kohtus. Seda saaks leevendada koolitatud personaliga, sobivate ülekuulamisruumidega kohtus, lapse vanust ja arengut arvestades ning vanemate või hooldajate toetusel. Oluline on lastekaitsetöötajate, sotsiaaltöötajate, psühholoogide roll laste toetamisel, ja uuringus intervjueeritud spetsialistide poolt rõhutati eriti spetsialisti osalemise vajalikkust kriminaalprotsesside puhul. Lapsesõbralikkust peeti nii sotsiaalala spetsialistide kui uurijate oluliseks oskuseks ning kohtuasja juhtiva uurija professionaalsuse näitajaks.

Muuhulgas on praktikas probleeme laste õigusega olla teavitatud ja ära kuulatud, samuti ei arvestata ülekuulamisel sageli laste eripäraste vajadustega (näiteks ei ole kasutatavad ülekuulamisruumid lastele sobilikud). Puudulikuks peeti ka kohtuprotsessijärgset nõustamist. Spetsialistide hinnangul aitaks mitmeid probleeme lahendada spetsialistide ja lapsevanemate koolitamine, lapsesõbralike praktikate tutvustamine kohtutoimingutes ning menetluse osapoolte ja ametnike tihedam suhtlus ja koostöö.

Samal ajal näitab uuring, et kohtujärgset lapse toetamist ja nõustamist toimub Eestis harva. Kohtujärgsed menetlused, näiteks laste nõustamine ja toetamine kohtuprotsessi järgselt, olid uuringu tulemuste järgi suureks probleemiks – regulaarseid kohtujärgseid laste nõustamisi mainiti intervjuudes harva, hoolimata sellest, et enamik intervjueeritavaid pidas ülekuulamist lapsele stressirikkaks ja isegi negatiivseks kogemuseks.

Uuring viidi paralleelselt läbi 10 Euroopa riigis (teiste riikide aruanded on kättesaadavad siit) ning nende põhjal koostatud FRA võrdlev uuringuaruanne on kättesaadav siin. Antud aruanded esitavad tulemused uuringu esimese etapi kohta. Uuringu teine etapp kätkes endas kohtumõistmises osalenud laste intervjueerimist. Selle tulemused avalikustatakse 2016. aastal.