Sotsiaalprogrammid tööks trauma taustaga laste ja noortega: võrdlusuuring

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli analüüsida kolmanda tasandi ennetuse sotsiaalprogramme, mida saaksid kasutada kinnise asutuse – kinnise lasteasutuste (KLAT) ja vangla – või kriminaalhoolduse töötajad, et toetada trauma taustaga noorte ja laste positiivset käitumist, arendada nende sotsiaalseid oskuseid, parandada emotsioonidega toimetulekut ja/või vähendada negatiivset käitumist. 

Selleks analüüsitakse ja võrreldakse omavahel süvitsi Eestis ja mujal riikides trauma kogemusega (sh suure abivajaduse ja kõrge riskikäitumisega) noortega tööks loodud ja rakendatud tõenduspõhiste sotsiaalprogrammide kasutuskogemusi. Need viis programmi on:

Sotsiaalprogrammidest ülevaate saamiseks analüüsiti uuringus põhjalikult nii Eesti kui ka teiste riikide kogemusi sekundaarallikate (sh programmi juhendite, mõju-uuringute) põhjal. Lisaks tehti senise Eestis ja ka mujal rakendatud programmide rakenduskogemuse ning Eesti konteksti mõistmiseks intervjuud ja fookusgrupi intervjuud valdkonna ekspertide ja praktikute (vanglast, kriminaalhooldusest ja kinnistest lasteasutustest) ning programmide rakendajatega Eestist ning välismaalt. Uuringu intervjuudes osales kokku 13 Eesti eksperti ja praktikut ning kolm väliseksperti. 

Kokkuvõttes võib soovitada, et kinnises asutuses võiks olla alati valikuvõimalus ühe nn jäigema struktuuriga (ART, EQUIP) ja ühe paindlikuma programmi (DBT, CSC) vahel. Seejuures võiks rakendada DBT-d asutustes, kus on olemas vastava kompetentsiga personal, kuna DBT positiivne mõju trauma taustaga noortele on leidnud seni kõige selgemat kinnitust. Samas asutustes, kus personali seas ei ole ühtegi DBT nõuetele vastavat terapeuti, võiks rakendada CSC-i. Kriminaalhoolduses ja/või kinnisest asutusest lahkunud noortele võiks pakkuda võimalust osaleda programmides „Murdepunkt“ või CSC, sest viimast on võimalik rakendada ka individuaalselt. AARTi ja EQUIPi on rakendatud ka üldhariduskoolides, kus nende rakendamist on hinnatud positiivselt, mistõttu võib soovitada neid ühe võimaliku programmina sotsiaalse oskuste arendamiseks ja agressiivsuse vähendamiseks koolides.