IBS > Publikatsioonid > Hindamine ja poliitikaanalüüs > Tartlaste tervisespordi harrastuse ja tervisespordi võimaluste uuring

Aasta:2021

Autorid:Kats Kivistik, Robert Derevski, Maarja Käger

Laadi alla:Tartu tervisespordi uuringu aruanne, Tartu tervisesport

Seotud projekt:Tartlaste tervisespordi harrastuse ja tervisespordi võimaluste uuring

Tartlaste tervisespordi harrastuse ja tervisespordi võimaluste uuring

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli selgitada välja tartlaste tervisespordialane aktiivsus, eelistatud spordialad, rahulolu olemasolevate spordirajatistega ning ootused uutele tervisespordipaikadele Tartu linnas. Uuringu raames otsiti vastuseid järgmistele küsimustele:

Milline on tartlaste tervisespordialane aktiivsus ja huvi spordi vastu?
Millised on tartlaste tervisespordiga tegelemise sagedus ning viisid?
Milline on tartlaste rahulolu olemasolevate võimalustega ja nende kättesaadavusega?
Millised on tartlaste ootused uutele tervisespordipaikadele?
Kuidas planeerida ja rahastada Tartus tervisesporti edaspidi?

Uuringu peamine andmekogumise viis oli veebiküsitlus Tartu elanike seas, millele eelnes sekundaarallikate ülevaade ning millele järgnes ühine arutelu valdkonna esindajate/ekspertidega ettepanekute väljatöötamiseks.

Veebiküsitluses osales kokku 1437 vastajat ja uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et tartlased on aktiivsed tervisespordi harrastajad. Kõige rohkem tegelevad tartlased kõndimise, matkamise, jalgrattasõidu ja jooksmisega. Samuti ollakse rahul oma elu ja tervisega ja osaletakse aktiivselt tervisespordi üritustel. Kõige enam soovitakse linnaruumis näha rohkem matka-, jalgratta- ja kergliiklusteid ning parandada nende ühendatust. Suurem osa tartlastest soovib lisaks harrastatavatele spordialadele tegeleda täiendavalt ujumisega ja näha selle harrastuse tingimuste arengut linnas.

Andmekogumine tugineb EOK ja Ühendus Sport Kõigile korraldatud Eesti elanike kehalise aktiivsuse küsitlusuuringutele 2016.-2018. aastani. Uuringu tellijaks on Tartu Linnavalitsus.

Vaata ka sarnasel teemal:

Lõimuv Eesti 2000-2011 – Integratsiooni monitooringute analüüs

2013. aastal täitus 15 aastat hetkest, mil valitsus kiitis heaks esimese riikliku integratsiooniprogrammi “Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007” ning alustas lõimumist toetavate tegevuste elluviimist. Nõukogude perioodilt päritud ja iseseisvuse algaastatel süvenenud rahvuslikult lõhestunud ühiskonna ees seisvad väljakutsed olid suured, vaadates kasvõi seda, kui suur oli määratlemata kodakondsusega inimeste arv.

Peer-reviewing European Good Practices in Innovation Promotion for SME

EUROPEER SME projekti eesmärgiks oli muuta Euroopa Liit "kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks aastaks 2010."

Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks

Leidsime, et Eestisse asuvate välismaalastest uussisserändajate kohanemiseks on eelkõige vaja neile vajaliku info kättesaadavuse lihtsustamist, ning tõhusat kohanemisprogrammi.

Perspectives for Research and Innovation Strategies for Smart Specialisation

We conclude that progress is made on the research and innovation strategies for smart specialisation initiatives, but it’s still a bumpy road lying ahead.

Eesti keeleseisund

Eesti keeleseisundi uuringu eesmärk oli selgitada välja eesti keele ja võõrkeelte staatus, maine ning õppe, uurimise ja arendamise olukord.

The Nation of Merchants

This book draws together a number of papers that analyse the opportunities that entrepreneurs and public policy have to enhance Estonia’s competitive advantages and advance the development of less prosperous regions of the country.

Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring

Selgitasime välja Eesti metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõime edutegurid, luues sellega alused sektori kitsaskohtade likvideerimiseks ja tugevate külgede võimendamiseks riiklikul tasandil.

Sotsiaalprogrammid tööks trauma taustaga laste ja noortega: võrdlusuuring

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli analüüsida kolmanda tasandi ennetuse sotsiaalprogramme, mida saaksid kasutada...

Lapsesõbralik õigusemõistmine: kohtumenetluses osalevate laste vaatenurk ja kogemused

Uuring annab ülevaate Eesti kohtumenetlustes osalevate laste vaatenurkadest ja kogemustest lapsesõbraliku kohtumõistmise osas.

Noorsootöötajate koolitusvajaduse uuring

Uuringu eesmärk oli saada ülevaade noorsootöötajate pädevusest ja enesearendamisest ning selgitada välja nende koolitusvajadus. Uuringus on esitatud täpsemad lähtekohad arendustegevuste kavandamiseks ning suunised ja ettepanekud kõige silmapaistvamate kitsaskohtadega tegelemiseks.

Portaali Global Estonian analüüs

Selle analüüsi eesmärgiks oli mõista paremini väljaspool Eestit elavate Eestist pärit inimeste infovajadust ning koguda mõtteid ja ettepanekuid portaalile Global Estonian ja sellega seotud Facebooki leheküljele ja uudiskirjale.

Erasmus+ kaasava õpirände uuring

Uuringu eesmärk oli selgitada välja ja suurendada õpirändeprojekte elluviivate haridusvaldkondade töötajate teadlikkust vähemate võimalustega osalejate kaasamisest ning sellega seotud meetmetest õpirändeprojektides. Uuringu tulemusel leiti, et õpirändeprojektide elluviijad hindavad enda teadlikkust sihtrühmast heaks, kuid vajavad lisatuge erinevate sihtrühmale pakutavate meetmete efektiivsemaks rakendamiseks.