Uussisserändajast lapse kohanemine Eesti üldhariduskoolis: olukord, tugisüsteem ja valmisolek mitmekultuuriliseks õpikeskkonnaks

Kasvava sisserände tõttu on Eesti muutumas aina mitmekeelsemaks ja –kultuurilisemaks ning üldhariduskoolides, kuhu jõuavad ka uussisserändajate lapsed, on sellega seoses viimastel aastatel tekkinud mitmeid eri väljakutseid. Uussisserändajad tulevad Eestisse erinevatel põhjustel ja erineva perspektiiviga ning on palju tegureid, mis mõjutavad nii nende hariduse omandamist kui ka akadeemilist ja sotsiaalset hakkamasaamist. Mõned jäävad Eestisse vaid paariks aastaks, kuid mõned plaanivadki Eestisse jääda elama pikemaks ajaks; Eestisse tullakse nii võrdlemisi sarnasest haridussüsteemist ja isegi samast keeleruumist, kuid teisalt ka väga erineva haridussüsteemiga päritoluriikidest. Samuti võivad rändetaustaga lapsed jõuda Eesti kooli erinevas vanuses, ja eriti just sundrändega laste puhul, ei ole ebatavaline ka nende pikk varasem eemalolek haridussüsteemist. Kuigi laste taust võib olla väga erinev, on uussisserändajate lastel ka mitmeid sarnaseid vajadusi: seda nii informatsiooni, toe, aktsepteerimise jpm järele. Paljud uussisserändajad lapsed ei oska ka kooli õppekeelt.

Täna on Eesti üldhariduskoolidel aga väga erinevad kogemused uussisserändajate laste õpetamisel ja toetamisel – osades koolides on juba aastaid käinud uussisserändajatest lapsi, osades ei ole aga kunagi ühtegi olnud. Hoiakud rändetaustaga laste kooli vastuvõtmise osas võivad olla nii toetavatest kuni ettevaatlike ja koguni mõneti tõrjuva suhtumiseni. Koolides on sealjuures ka väga erinev teadlikkus olemasolevatest ressurssidest ja tugisüsteemidest – osasid neist kiputakse ülekasutama, osasid alakasutama. Mõnedel õpetajatel on tugev ja toetav võrgustik (koolis või väljaspool seda), kust nõu küsida, mõnedel jällegi ei ole. Seega on Eesti koolide ja koolide haridustöötajate tänane valmisolek väga varieeruv ning põhjalikke ülevaatlikke uuringuid, mis taolist olukorda kaardistaks, veel suhteliselt vähe.

Siinse uuringu eesmärk on seega käsitleda Eesti koolide toimetulekut uussisserändajast lapse kohanemise toetamisel Eesti üldhariduskooli põhikooli astmes ning analüüsida uussisserändajast lapse eesti keele õpet koolis.

Projekti kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Eesti Vabariigi Siseministeerium.