Eesti ühiskonnale omane avatus kaasaegsetele tehnoloogiatele ning valmisolek eksperimenteerida uute lahendustega on rahvusvahelises võrdluses jätnud Eestist mulje kui tehnoloogiliselt eesrindlikust ning kiirelt areneva infoühiskonnaga riigist. Seda veendumust on tugevdanud ka mitmed professionaalselt läbi viidud rahvusvahelised teabekampaaniad. Tõepoolest, mitmete infoühiskonna arengut peegeldavate indikaatorite poolest kuulub Eesti jätkuvalt Kesk- ja Ida-Euroopa riikide juhtgruppi, samuti on mitmed valitsuse või eraettevõtete poolsed algatused olnud tähelepanuväärsed ja innustanud ka teisi riike Eestist eeskuju võtma.

Käesolev aruanne püüab hoiduda pelgast infotehnoloogia kasutamise arvuliste näitajate analüüsist. Selle asemel avatakse arvuliste näitajate tagamaid ja käsitletakse Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IT) sektori konkurentsivõimet mõjutavaid põhilisi tegureid. Aruandes järeldatakse, et käsitledes Eestit kui IT-riiki ja arenenud infoühiskonda kiputakse paljusid arenguid innovatiivsuse aspektist vääriti tõlgendama. Eesti on tegelikkuses paljuski imiteerija rollis, kusjuures reaalsesse (uute) teadmiste loomisesse paigutatakse seni vahendeid väga piiratud mahus.

Sarnaselt muule maailmale näeb ka Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia “Teadmistepõhine Eesti. Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia 2002–2006” Eesti tulevikku teadmistepõhise ühiskonnana,
kus uute teadmiste otsingule suunatud uuringud, teadmiste ja oskuste rakendamine ning inimkapitali areng on majanduse ja tööjõu konkurentsivõime ning elukvaliteedi kasvu allikaks. Strateegia määratleb muuhulgas ühe Eesti teadus- ja arendustegevuse võtmevaldkonnana kasutajasõbralikud infotehnoloogiaid ja infoühiskonna arengu.

Eesti ei käitu IT-d prioritiseerides erandlikult. Camarero ja Magnatti (2000) väidavad oma EL-i liikmesriikide innovatsioonipoliitika prioriteetseid valdkondi käsitlevas uurimuses, et IT on keskseks sektoriks 27% juhtudest ja peaaegu igal riigil on vähemalt üks antud sektori arendamisele suunatud meede (lk 99-100).

Eestile sobiva innovatsioonipoliitika väljatöötamise eelduseks on ühtnearusaam Eesti IT sektori  põhiprobleemidest. Seetõttu käsitleb käesolev uuring põhjalikumalt järgmisi küsimusi:

  • Millised on Eesti IT klastri elemendid, kuidas klaster toimib ja
    millised on tema seosed sektori siseselt ning Eesti ja rahvusvahelise
    majanduse teiste sektoritega?
  • Millised on IT sektori innovatsioonisüsteemi elemendid ja kuidas
    kirjeldada nende seoseid?
  • Milline on innovatsiooni tase IT sektoris ja mis on peamine teadus- ja
    arendustööga tegelemise põhjus?