Balti Uuringute Instituut (IBS) tegi koostöös Technopolis Group Eesti, Ernst & Young Baltic ja Praxisega Rahandusministeeriumi tellimusel Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 vahehindamise, mis kattis kõiki rakenduskava 14. prioriteetset suunda. Hindamise käigus anti hinnang rakenduskava:

  • asjakohasusele, ehk kuivõrd asjakohased on rakenduskava eesmärgid, meetmed ja tegevused, sh projektide valikukriteeriumidele, ehk mil määral toetavad projektide valikukriteeriumid rakenduskava eesmärkide täitmist, ning partnerite kaasamisele, ehk kuivõrd on partnerid kaasatud nii rakenduskava ettevalmistamise kui ka elluviimise ajal;
  • tulemuslikkusele, ehk mil määral seatud eesmärgid saavutatakse;
  • mõjule, ehk milline on rakenduskava mõju Eesti strateegiliste eesmärkide täitmisele;
  • jätkusuutlikkusele, ehk kuivõrd jätkusuutlikud on saavutatud eesmärgid ja tegevused.

Vahehindamisest järeldus, et rakenduskava valdkondlikud eesmärgid ja tegevused on asjakohased ka täna – rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajadus suurte muudatuste järele puudub.

EL toetused panustavad olulisel määral struktuursetesse muutustesse suurema teadmisemahukuse ja väiksema ressursimahukusega majanduse suunas, kuid mõju avaldub pikema perioodi jooksul.

Regionaalselt tasakaalustatum areng on endiselt suur väljakutse:

  • Ligi 50% EL toetustest on investeeritud Harju- ja Tartumaale – regionaalsed erinevused pigem suurenevad;
  • EL vahendeid tuleks pigem suunata probleemide ennetamisele ja komplekssete lahenduste väljatöötamisse regioonides;
  • kohalike omavalitsuste roll, teadlikkus ja kompetents peab regionaalsete investeeringute tegemisel suurenema;
  • Harjumaale on rakenduskavast investeeritud sama palju, kui 12 maakonda kokku (v.a. Tartu ja Põlva) (31.12.18)

Partnerite kaasamist rakenduskava rakendamisse saab parendada:

  • leppida partneritega juba varakult kokku kaasamise ajakavas ja partneritele sobivates kaasamise kanalites ning formaatides;
  • selgitada partneritele iga kaasamisprotsessi eesmärke ja piiranguid, anda ettepanekutele selges keeles tagasisidet;
  • plaanida uude rahastamisperioodi toetusmeetmed vabaühenduste katusorganisatsioonide organisatsioonilise võimekuse tõstmiseks.

Lisaraha tulemusfondist tuleb suunata probleeme ennetavatele ning lisandväärtust loovatele tegevustele nagu teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ettevõtluses, haridus ja regionaalne areng.