Eesti ühiskonna kohanemis- ja lõimumisprotsessid on viimasel aastakümnel paljude sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste protsesside tõttu üksteisega läbi põimunud. Alates 2015. aastast on Eesti muutunud väljaränderiigist sisseränderiigiks. Eestisse saabub rohkem inimesi, kui lahkub. Sellega on Eesti poliitikasse tekkinud lisaks alates iseseisvuse taastamisest pidevalt päevakorral olnud eestlastest ja teisest rahvusest püsielanike lõimumise teemale uue teemana uussisserändajate kohanemise teema. Uussisserändajate kohanemine ja püsielanike lõimumine on pikaajalised protsessid. Nendega on seotud mitmed katsumused, mis mõjutavad Eesti ühiskonna arengut ja inimeste heaolu.
Euroopa Liidu programmperioodil 2014–2020 on Eesti rakendanud Euroopa Sotsiaalfondi kohanemis- ja lõimumismeedet. Meede panustab kolmanda integratsiooniprogrammi „Lõimuv Eesti 2020“ eesmärkide täitmisse. Meetme eesmärk on luua uussisserändajatele ja vähelõimunud püsielanikele Eestis kohanemise ja lõimumise eeldused ning kujundada neile võimalused osaleda siinses ühiskonnas, sh tööturul, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas. Meetme kogu eelarve on 19 405 027 eurot, millest 16 494 167 eurot on Euroopa Sotsiaalfondi toetus. Meede koosneb kolmest meetme tegevusest uussisserändajate kohanemise toetamiseks ja kolmest tegevusest vähelõimunud püsielanike lõimimiseks. Lõimumise meetme tegevused on suunatud ka uussisserändajatele. Kohanemisvaldkonna eest vastutas kuni 2021. aastani Siseministeerium (SiM), mille järel võttis vastutuse üle Kultuuriministeerium. Lõimumismeetme tegevuste eest vastutas kogu meetme aja vältel (2014–2023) KuM.
Meetme lõpphindamise eesmärk on hinnata kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise edukust, analüüsides selleks meetmetegevuste asjakohasust, tõhusust ja mõjusust, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning teha poliitikasoovitusi kohanemis- ja lõimumistegevuste kavandamiseks.
Lõpphindamise tulemused näitavad, et meede tervikuna on olnud piisavalt edukas, arvestades selle asjakohasust, tõhusust, mõju ja tulemuslikkust. See tähendab mitte täielikult, aga meetmel on siiski arvestatav edu kohanemise ja lõimumise eelduste kujundamisel ning Eesti ühiskonnas osalemise võimaluste loomisel. Lõpphindamise tulemuse põhjal on tehtud ka mitmed poliitikasoovitused.
Meede on tervikuna väga tulemuslik, sest kõik kohanemis- ja lõimumistegevuste sihttasemed on täidetud või üle täidetud. Kohanemise meetmetegevused on olnud valdavalt asjakohased, st uussisserändajad pidasid tegevusi vajalikeks ja sobivateks, et toetada nende kohanemist Eestis. Tegevuste (ressursi)tõhusus on tegevuseti varieeruv. Jätkusuutlikkuse seisukohalt vajab enamik tegevusi lisaressurssi, et uussisserändajad saaksid loodud võimalusi ja eeliseid kasutada ka tulevikus. Tegevuste mõju on (arvestades sihtrühma kuuluvate inimeste koguhulka) võrdlemisi kitsas. Lõimumise meetmetegevused on olnud samuti asjakohased, st vähelõimunud püsielanikud ja uussisserändajad pidasid neid vajalikeks ja oluliseks. Tõhusus oli piisav, et saavutada plaanitud tulemusi ja sihttasemed, sh koroonaviirusest tingitud pandeemia kõrvalmõjude raames. Jätkusuutlikkuse tagamine on keerulisem, ennekõike lõimumisprogrammi ning koostöö- ja kommunikatsiooni meetmetegevustes.
Hindamist teostati koostöös Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusega (RAKE)