Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks

Uussisserändajate kohanemine Eestis uuring analüüsib hetkeolukorda kõrgelt kvalifitseeritud välismaalaste meelitamisel ja nende kohanemise toetamiseks teenuste pakkumisel. Eesmärgiks oli kogutud andmete põhjal koostada ettepanekud sisserännet toetava tugisüsteemi kujundamiseks Eestis, mis võimaldaks soodustada oluliste uussisserändajate sihtrühma – tippspetsialistid, teadlased, välistudengid – Eestisse tulekut ning kohanemist. Uuringu eesmärgi täitmiseks kombineeriti erinevad uurimismeetodid: süvaintervjuud sihtrühmaga (uussisserändajad) ja sidusrühmadega (ülikoolid, ettevõtted, kodanikuühiskonna organisatsioonid, riigiasutused jt), teenusepakkujate kaardistamine, teiste riikide heade praktikate kogumine ja aruteluseminar uuringutulemuste valideerimiseks.

Uuringu tulemustest selgub, et:

• vajalik on lihtsustada vajaliku info kättesaadavust ja luua tõhus kohanemisprogramm Eestisse asuvate välismaalaste paremaks kohanemiseks;
  

• tarvis on parandada infovahetuse ja koostöö kvaliteeti nii kohalikul (ülikoolid, tööandjad, kohalikud omavalitsused, Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibürood jne) kui riiklikul tasandil (katusorganisatsioonid, ministeeriumid jne);

• tõsta tuleb tööandjate teadlikkust ja valmisolekut värvata Eestis kõrghariduse omandanud välismaalaseid, kes on siin juba kohanenud ja annaksid tööturule lisandväärtust;

• uuringus osalenud kritiseerisid ka keeleõppe korraldust ja kõikuvat kvaliteeti – keeleõppe kulud on märkimisväärsed ning lisaks on keeruline leida informatsiooni kursuste kohta, mis viib keeleõppe motivatsiooni veelgi alla.

Lisaks selgus, et nii välistudengitel kui ka välistöötajate perekonnaliikmetel eksisteerivad selged takistused tööturule sisenemisel, mille peamiseks põhjuseks on puudulik eesti keele oskus, vähesed teadmised Eesti tööturust ja selle toimimispõhimõtetest ning sotsiaalse võrgustiku puudumine. Targa talendipoliitika eesmärgiks ei ole üksnes talentide riikide meelitamine, vaid ka nende hoidmine ja arendamine, mistõttu on teistes vaadeldud riikides nii välistudengite kui ka pereliikmete lõimimisele tööturule pööratud tähelepanu.

Eri osapooled viitasid vajadusele riiklikult sihitud ja koordineeritud talendipoliitika järele. Ülikoolid ja ettevõtted ning nende katuseorganisatsioonid on üksmeelel selles, et Eesti riigil puudub selge ja läbimõeldud strateegia ja meetmed välistalentide Eestisse meelitamiseks ja värbamisprotsessi tõhustamiseks. Välismaalasi värbavad organisatsioonid tunnevad vajadust riigipoolse koordineeriva rolli järele, mis kaardistaks vajaduse välistööjõu, sh välistudengite järele ning looks soodsa tugisüsteemi vajadust katva sisserände toetamiseks, sealhulgas meelitamiseks ja värbamiseks. Strateegia elluviimist peab sealjuures toetama institutsionaalne koostöövõrgustik.

Oluline on silmas pidada, et riikide majanduse globaalne konkurentsivõime on üha enam seotud riigi talendipotentsiaaliga ning globaalne konkurents kvaliteetse tööjõu järele teravneb tulevikus veelgi. Riikide globaalne konkurentsivõime on tulevikus seotud võimega püüda, hoida ja arendada talente. Niinimetatud globaalse talendiralli taustal on Eesti astumas aga alles oma esimesi samme riiklike meetmete väljatöötamisel välistalentide riiki meelitamiseks, nende siin hoidmiseks ja arendamiseks.