Erasmus+ programmi perioodi 2014–2020 lõpphindamine ja perioodi 2021–2027 vahehindamine

Hindamise eesmärk oli anda lõpphinnang Erasmus+ programmi perioodile 2014-2020 ja vahehinnang programmi perioodile 2021-2027.

Täpsemalt oli eesmärk:

• saada ülevaade programmi ja selle tegevuste rakendamisest ja mõjust (tulemuslikkusest, tõhususest, asjakohasusest, sidususest ja lisaväärtusest Euroopa tasandil) Eestis;
• teha ettepanekuid käimasoleva programmi paremaks elluviimiseks;
• teha ettepanekuid järgmise programmperioodi kujundamiseks.

Hindamise käigus valminud aruannet kasutatakse mh üle-Euroopalise Erasmus+ programmi hindamise aruande koostamisel.

Uurimisküsimustele vastamiseks kasutati järgmiseid peamisi meetodeid:

• dokumendianalüüs;
• kvantitatiivsed projektide andmed;
• personaal- ja rühmaintervjuud ning sihtrühma täiendav tagasiside;
• tulemusi valideerivad fookusrühma intervjuud ja valideeriv seminar.

Hindamise käigus valmisid eesti- ja ingliskeelne aruanne ning programmi sihtrühmadele suunatud infolehed.

Hindamise kohaselt on Erasmus+ programm kõikides toetatavates meetmetes, valdkondades ja sektorites asjakohane, tulemuslik ja vajalik. See edendab inimeste arengut ja pakub haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas elukestva õppe võimalusi ja edendab mitmekesisust, digipööret, keskkonnateadlikkust ning rahvusvahelistumist. Programm aitab kaasa nii ELi kui ka Eesti valdkondlike strateegiliste eesmärkide täitmisele. Ilma programmita ei oleks eri haridussektorites ja noorte- ning spordivaldkonnas võimalik teha sellises ulatuses õpirändeid ja puuduksid nii head võimalused rahvusvahelise koostöö alustamiseks ja edendamiseks.

Võrreldes eelmise vaadeldud perioodiga on tehtud suur samm programmi tõhustamisel ja lihtsustamisel. Samas eeldab programmi mõju suurendamine senisest veelgi paremat uute osalejateni (sh vähemate võimalustega inimesteni) jõudmist ja nende kaasamist. Sõltuvalt valdkonnast ja meetmest on konkurents üsna suur ehk vähesemate kogemustega taotlejatel on väiksem võimalus rahastust saada. Probleemidena kerkisid esile ka tõrked IT-süsteemides, madalad ühikuhinnad ning asjakohatu tagasiside küsimine programmi kohta.

Õpirännete meede (KA1) on sihtrühmadele kõige kättesaadavam. Võrreldes noorte- ja spordivaldkonnaga on haridusvaldkonnas mahukama eelarve tõttu ka suurem tõenäosus saada toetust. Kuna õpirännete tegemiseks on teisi rahastamisvõimalusi vähe, ei saaks ilma programmita üheski programmi valdkonnas õpirändeid sellises mahus teha.

Nõudlus koostöömeetme (KA2) järele on plaanitud eelarvest oluliselt suurem. Rahastatud projektid on vajalikud, uuendusmeelsed ja tulemuslikud ning võimaldavad osalejatel arendada mitmesuguseid oskusi ning saada kogemusi strateegilises koostöös.

Noortevaldkonnas ületab nõudlus oluliselt pakkumist nii õpirände (KA1) kui organisatsioonide ja asutuste vahelise koostöö põhimeetmes (KA2), kus valdkonna väikese eelarve tõttu jäävad paljud kvaliteetsed projektitaotlused rahastamata. Noortevaldkonnas ei saa praegu KA1 põhimeetmes 39% ja KA2 põhimeetmes 50% kvaliteedikünnise ületanud projektidest rahastust. Spordivaldkonnas, kus taotluste arv on võrreldes teiste valdkondadega niigi väike, rahastatakse vaid üht kolmandikku kvaliteedikünnise ületanud projektidest.

Programmi täiendamiseks ning järgmise programmi kujundamiseks sõnastati hindamise põhjal järgmised soovitused (täpsemad soovitused on aruande järelduste ja soovituste peatükis):

1. Jätkata E+ rahastamise, praeguste meetmete rakendamise ja programmi arendamisega.
2. Arendada välja mõõdikud prioriteetsete eesmärkide jälgimiseks.
3. Vähendada veelgi programmi halduskoormust, et selles osalemine oleks lihtsam.
4. Korrastada taotlus- ja aruandlusprotsessi ning seirega seotud IT-süsteeme.
5. Parandada tagasisidesüsteemi, et koguda täpsemat ja usaldusväärsemat infot programmi mõju kohta.
6. Vaadata üle paindlikkus- ja lihtsustusmeetmete tingimused, et neid rohkem kasutataks.
7. Vaadata üle valdkondade eelarve proportsionaalsus ja anda riikidele suurem paindlikkus eelarvet programmi valdkondade ja meetmete vahel ümber jagada.
8. Põimitud õpirände eesmärgipärasuse ja mõjususe hindamiseks teha sihtrühmadega uus uuring.
9. Leida võimalusi keeleõppetoetusskeemi arendamiseks, et vähene keeleoskus ei takistaks osalemist.

Sihtrühmadega töötajatele ja projektide teostajatele sõnastati järgmised soovitused:

1. Alusta rahvusvahelistumise või selle toetamisega võimalikult varakult, võimalusel juba üldhariduse astmes.
2. Julgusta programmi sihtrühmi mugavustsoonist välja tulema ja toeta neid vajadusel projekti kavandamisel, elluviimisel ning õpitu-kogetu mõtestamisel!
3. Programmide tingimusi muudetakse aeg-ajalt. Ole programmidele avatud ja kontrolli aeg-ajalt tingimusi.
4. Leia võimalusi, et projektid või tegevused panustaksid veelgi rohkem valdkondlike eesmärkide ja KA2 puhul ka programmi horisontaalsete prioriteetide täitmisesse.
5. Leia võimalusi, et jõuda veelgi rohkem vähemate võimalustega osalejateni ja nendeni, kes pole varem E+ ja ESK meetmetes osalenud.
6. Aita kaasa programmi info levitamisele! Räägi programmi võimalustest ja selle kaudu tehtust ka nendele, kes pole hetkel programmi sihtrühmaks.
7. Aita kaasa projektide ja programmi tulemuste levitamisele!
8. Küsi vajadusel nõu ja tuge info levitamiseks, taotlemiseks, tegevuste elluviimiseks, sihtrühmadeni jõudmiseks, õpitu mõtestamiseks, vms agentuuri töötajatelt, kolleegidelt, teistelt valdkonna töötajatelt või sihtrühmalt endalt!
9. Ära jäta projekti aruandlust viimasele minutile!