Balti Uuringute Instituut > Publikatsioonid > Inimeste kriisivalmiduse tõstmine

Aasta:2026

Autorid:Mõttekoda Praxis, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Sisekaitseakadeemia, Balti Uuringute Instituut, Antropoloogia Keskus

Laadi alla:Inimeste kriisivalmiduse tõstmine - Kriisivalmidust mõjutavate tegurite ülevaade, Sekkumiste ülevaate raport, Kvalitatiivuuringu raport, Kvalitatiivuuringu Lisa1 - Persoonad

Seotud projekt:Inimeste kriisivalmiduse tõstmine

Inimeste kriisivalmiduse tõstmine

Projekti „Inimeste kriisivalmiduse tõstmine“ eesmärk on mõista, kuidas kujuneb inimese individuaalne vastutustunne kriisides tegutsemisel ning millised tegurid aitavad ületada lõhet kavatsuse ja käitumise vahel.

Valminud on järgmised raportid, kus käsitletakse:

Kortermajades elavate inimeste kriisivalmidust analüüsiva raporti lisana on koostatud ka viis väärtuspõhist persoonat, mis aitavad mõista inimeste erinevaid hoiakuid ja valmisolekut ohuolukordadeks. Persoonad on:

harjumuslik hakkamasaaja;
elukeerises riigiusaldaja;
süsteemi looja;
abivajav ootaja;
strateegiline ellujääja.

Vaata ka sarnasel teemal:

VEPA Käitumisoskuste Mängu rakendamise vahehindamine

Uuringust selgus, et VEPA Käitumisoskuste Mäng on õpilaste käitumisoskuste kujundamiseks asjakohane ja hästi rakendatud programm. Õpetajad ja koolijuhid hindavad VEPA tajutud mõju kõrgelt, nähes positiivseid mõjusid.

Political participation of national minorities in decision-making process: cases of Estonia and Latvia

Käesolev dokument keskendub Eesti ja Läti kodakondsuse etnilise mitmekesistumise protsessile viimase 15 aasta jooksul.

Mikrokvalifikatsioonide kasutusele võtmise võimalused eesti haridus- ja kutsesüsteemis rahvusvahelisele praktikale toetudes

Kuigi mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõttu ja toetamist on kirjeldatud mitmes Eestile väga olulises kavas...

Loomevaldkondade kestlikkus

Eesti loomevaldkondade järgmise kümne aasta kestlikkuse seisukohast on oluline nii loomevaldkondade juhtimine ja koordineerimine, rahastamine, järelkasv kui ka kultuuriteadlik publik. Loomevaldkondade kestlikkuse uuring analüüsis seitsme valdkonna: arhitektuuri, disaini, etenduskunstide, filmi, kirjanduse, kunsti ning muusika ja helikunsti kestlikkuse tegureid ja arengustsenaariume.

Eesti keeleseisund

Eesti keeleseisundi uuringu eesmärk oli selgitada välja eesti keele ja võõrkeelte staatus, maine ning õppe, uurimise ja arendamise olukord.

Comprehensive Regional Innovation Policy Impact Assessment scheme

Käesolev dokument paneb paika Regionaalse Innovatsioonipoliitika Mõjuuuringu Meetodi(RIPIA) lõpliku ulatuse ja metoodika. RIPIA meetodi eesmärgiks on aidata uurida piirkondlikku innovatsioonikava, põhjuste ja mõjude kriitilisi teid, sidusrühmade suhteid, juhtimise omadusi ja organisatsiooni või regiooni kui innovatsiooniprotsessi alustala õppevõimet.

Catching up, forging ahead or falling behind? Central and Eastern European development in 1990-2005

Käesoleva dokumendi eesmärk on hinnata Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majandusarengu- ja arengupoliitikat aastatel 1990–2005 alates NSV Liidu kokkuvarisemisest Euroopa Liidu laienemisega.

Andmepõhised strateegiad rohekasvu edendamiseks Ida-Euroopas

Järeldati, et globaalne rohepööre toimub keerukas ja ebastabiilses keskkonnas, mida kujundavad nii kiirenevad megatrendid kui ka suurenenud geopoliitiline, sotsiaalne, tehnoloogiline, majanduslik, keskkonnaalame, poliitiline ja väärtuspõhine ebakindlus.

Ida-Virumaa roheplaani taastuvenergia ja energiatõhususe ettepanekute mõjuanalüüs

Balti Uuringute Instituut koostöös valdkondlike ekspertidega teostas mõjuanalüüsi taastuvenergia ja energiatõhususe ettepanekutele....

Välisriikide kaugtööpraktika ja selle Eestis rakendamise analüüs

Uuringu eesmärk oli saada ülevaade välisriikides kasutusel olevatest kaugtöö edendamise praktikatest ja arenguvõimalustest Eestis. Selleks uuriti nelja kategooriat meetmeid: õigusmeetmed, teavitustöö, taristu ja võrgustikud, rahalised toetusmeetmed.

Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi raamat

Raamat „Koostöö piiril. Eesti piiriala muutnud inimesed ja projektid“ annab ülevaate Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi 2014–2020 tegevustest ja mõjust, tutvustades 71 ellu viidud ja edukalt teostatud projekti ja nende tulemusi.

Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal

Saamaks senisest paremat ülevaadet sellest sihtrühmast, viidi läbi uuring kahe peamise eesmärgiga: esiteks, mõista ja anda ülevaade Eesti diasporaaliikmete tänasest seisust – nende arvust, profiilidest ja klastritest, hoiakutest ja ootustest Eesti riigi suunal (sh võimaliku tagasipöördumise suunal), ning teiseks, uuringu tulemustele ja järeldustele tuginedes anda sisend poliitikaloomesse.