Balti Uuringute Instituut > Publikatsioonid > Ränne ja lõimumine > Lõimumisvaldkonna taustainfomaterjalid

Aasta:2013

Autorid:Balti Uuringute Instituut

Laadi alla:Statistika, Indikaatorid, Uuringud, Integratsioonilepingud, Terminid, Romad, Põhiseadus ja lõimumine

Seotud projekt:Lõimumisalased taustainfo teemalehed

Lõimumisvaldkonna taustainfomaterjalid

Balti Uuringute Instituudi poolt on arengukava „Lõimuv Eesti 2020″ ettevalmistamise raames koostatud teemalehed lõimumist puudutavates valdkondades:

Ülevaade lõimumisvaldkonda käsitlevatest olulisematest statistilistest andmetest
Ülevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides
Lõimumisvaldkonnas kasutatavate terminite ülevaade
Eesti lõimumisvaldkonda käsitlevate uuringute ülevaade 1998-2012
Ülevaade integratsioonilepingute rakendamisest Euroopa Liidus
Ülevaade romade olukorrast Eestis
Põhiseaduse sätete mõju lõimumisvaldkonnale

Vaata ka sarnasel teemal:

Erasmus+ programmi perioodi 2014–2020 lõpphindamine ja perioodi 2021–2027 vahehindamine

Hindamise kohaselt on Erasmus+ programm kõikides toetatavates meetmetes, valdkondades ja sektorites asjakohane, tulemuslik ja vajalik.

Uuring noorsootöö ja koolituste pädevuse ning võimekuse arendamisest läbi Euroopa noorteprogrammide

Uuringu eesmärk oli saada täiendavaid teadmisi Euroopa noorteprogrammide raames toimuvate koolituste pädevuste arendamise kohta ja tuvastada arenemisvõimalusi. See on oluline noorsootöö valdkonnale ja koolituste pakkujatele, et parandada noortevaldkonna pädevusi ja toetada Euroopa koolitusstrateegiat.

Analysis of the ePassport readiness in the EU

This paper analyses the public readiness and perceptions for the adoption of the next generation ePassports in five EU member states - Estonia, France, Germany, Sweden, United Kingdom, and in the United States of America.

HEAT project: infographics, animations and other results

From 2018-2021, the Institute of Baltic Studies was a partner in the...

eTwinningu programmis osalemise motivatsioonitegurid ja tunnustusvajadus

Käesoleva uuringuga sooviti teada saada, millised tegurid motiveerivad Eesti üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutsekoolide õpetajaid osalema eTwinningu programmis. Uurimusküsimustele vastamiseks kasutati erinevaid meetodeid, neist olulisemad olid sekundaarallikate analüüs, fookusgrupi ja süvaintervjuud ning veebiküsitlus.

Teadustaristu kasutuskogemuse uuring

Uuringu peamine eesmärk oli hinnata Eesti teadustaristu teekaardile 2019 kantud riikliku tähtsusega...

Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks

Leidsime, et Eestisse asuvate välismaalastest uussisserändajate kohanemiseks on eelkõige vaja neile vajaliku info kättesaadavuse lihtsustamist, ning tõhusat kohanemisprogrammi.

Cross-border labour mobility in the Central Baltic region

The report provides a picture of the labour market situation in the Central Baltic region, focusing on the issue of how cross-border labour mobility could be facilitated, particularly in the sectors with high demand for additional labour.

The Impact of the European Union Regional Policy on Sub-National Mobilisation in a Unitary State

Uuringu eesmärk oli uurida euroopastumise mõju piirkondlikule mobilisatsioonile, kasutades SF partnerluse põhimõtet ja kasvavat Brüsseli tasandil toimuvat tegevust väikeses ühises ja tsentraliseeritud uues liikmesriigis - Eestis -, et aidata kaasa edasisele MLG ja euroopastumise teeside teoreetiline arendamisele.

Eesti e-teenuste hindamine: kasutamise tulemuslikkus ja mõju

Eesti e-teenuste hindamine näitab nende selget positiivset mõju: e-teenuste kasutuselevõtt on toonud suure aja kokkuhoiu ja muutnud asjaajamise riigiga kättesaadavamaks.

What will Estonia’s bioeconomy look like in 2050?

In recent decades, global societal, economic, environmental and climate trends have been marked...

Eesti maastikuarhitektuuri hariduse, hetkeolukorra ja arenguvajaduste kaardistamine

Valdkonnas tegutsevad maastikuarhitektid kinnitasid, et tegemist on seoses keskkonna, kliima ja kvaliteetse elukeskkonna suurema tähtsustamisega aina olulisemaks muutuva valdkonnaga ning töökoormus on valdkonnas juba praegu suur. Uuringus osalejad olid pigem eriala õpingutega rahul, seejuures rohkem õppesuuna ja kõrgkooli valikuga, vähem õppekavaga ning praktika võimalustega.