Eesti Teadusagentuuri (ETAg) tellitud ja Praxise tehtud uuringule „Teadust ja tehnoloogiat populariseerivad tegevused Eestis“ jätku-uuringuna Balti Uuringute Instituudi teostatud “Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste kaardistamise ja analüüsi” eesmärgiks oli:

  • anda ülevaade sellest, mida LTT valdkonna populariseerimises hetkel tehakse, millised on tegevuste peamised sihtrühmad ja tegevussuunad ning millised on üldhariduskoolide ootused erinevate osapoolte tegevustele valdkonnas;
  • hinnata teaduse ja tehnoloogia populariseerimises toimunud arengut alates 2013. aastast, sh mil määral on 2013. aasta uuringus välja toodud probleemidele leitud lahendusi, millised neist on endiselt aktuaalsed ja kas mingeid probleeme on lisandunud;
  • teha konkreetseid soovitusi ja ettepanekuid LTT valdkonna tegevuste edasiseks planeerimiseks nii poliitikakujundajatele kui ka tegevuste elluviijatele.

Uuringu tulemused näitasid, et viimaste aastate jooksul on LTT valdkonna populariseerimises toimunud märgatav areng. Valdkonnad nagu robootika on tänu pidevale rahastamisele ühtlaselt üle Eesti arenenud. Uuringu autorid järeldasid ka, et jätkuvalt on aktuaalseks probleemiks noorte ebapiisavad teadmised LTT alastest karjäärivalikutest. Selgemalt tuli esile populariseerivate tegevuste ja materjalide vähesus venekeelsele sihtrühmale.

Ka viis aastat tagasi probleemiks olnud populariseerivate tegevuste rahastamise killustatus ja projektipõhisus on käesolevas uuringus tõstatatud olulise arenduskohana. Eraldi on põhjust rõhutada Tallinnast ja Tartust eemale jäävate koolide viletsamat seisu piiratud ressurssides ja populariseerivate tegevuste kättesaadavuses.

LTT valdkonna tegevustega seotud oluliseimad probleemid on uuringu tulemuste kohaselt:

  • Ebapiisav koordineerimine ja koostöö valdkonnas.
  • Õpetajate ja populariseerijate järelkasvu ja pädevuse arendamise vajadus.
  • Ebapiisav ja projektipõhine rahastamine.
  • Õpilaste teadlikkus LTT karjäärivõimalustest on puudulik.
  • Sügavama huvi hoidmisele pööratakse vähe tähelepanu.
  • Lapsevanemate, vähem motiveeritud, hariduslike erivajadustega, väiksemate koolide, väiksemate asulate koolide või vene õppekeelega koolide õpilaste vähene kaasamine.
  • LTT-d populariseerivate tegevuste vähene eesmärgistamine ja tulemuslikkuse hindamine.