Eesti metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõime sektoruuring selgitas välja valdkonna arengu edutegurid, luues sellega alused sektori kitsaskohtade likvideerimiseks ja tugevate külgede võimendamiseks riiklikul tasandil, pakkudes sh ettevõtjatele kvaliteetset infot juhtimisotsuste tegemiseks.

Metsamajandusest ja -varumises kuni puidutöötlemise ja puittoodete tootmise, paberi ja pabertoodete tootmise ning mööblitootmiseni ulatuvat terviklikku puidutöötlemise väärtusahelat käsitletakse selles uuringus tervikliku Eesti metsa- ja puiduklastrina, kuhu kuulub umbes 2000 ettevõtet.

Metsa- ja puiduklaster on väga oluline osa Eesti majandusest. Puidu-, paberi- ja mööblitööstus annavad kokku üle 20% Eesti töötleva tööstuse kogutoodangust. Seda on rohkem kui enamikus teistes Läänemere piirkonna riikides. Metsa- ja puiduklaster on üks põhilisi Eesti väliskaubanduse tasakaalustajaid: selle 1,5 miljardi euroni ulatuv eksport moodustas 2012. aastal 12% Eesti kaupade ekspordist. Klastris loodud lisandväärtus ulatus 2011. aastal 4%ni sisemajanduse kogutoodangust. Eesti majanduse jaoks on seetõttu äärmiselt tähtis, et see klaster areneks ja oleks tõeliselt konkurentsivõimeline.

Eesti metsa- ja puiduklaster on teinud viimase kümnekonna aastaga läbi väga kiire ja eduka arengu. Soov võrrelda end Põhjamaade metsa- ja puiduklastritega, mis on ühed konkurentsivõimelisemad maailmas, näitab samal ajal julgust seada kaugeleulatuvaid eesmärke ning tahet töötada nende saavutamise nimel.

Tööstuse konkurentsivõime sõltub ettevõtete strateegia valikust ja tegevusest vabas turukonkurentsis, aga samavõrd ka riigi tegevusest rohemajanduse arendamisel, sh tööjõu pakkumisest, mitmesugustest õigusaktidest jmt. Kuna maailma majandus on pidevas muutumises, peab ka ettevõtete strateegia uuendamine ja avaliku poliitika kujundamine olema järjepidev protsess.

Seetõttu soovitame ettevõtjatel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil luua käesoleva uuringu kokkuvõtte põhjal ühine ja korrapäraselt uuendatav tegevuskava, milles on määratletud peamised tegevused, nende elluviijad ja tähtajad. Ennekõike soovitame keskenduda järgmisele kolmele tegevussuunale.

  • Ettevõtete strateegiate nüüdisajastamine ja täpsem positsioneerimine turul
    Ettevõtte majandustulemused sõltuvad eelkõige sellest, kus ta väärtusahelas paikneb ja milliseid tooteid pakub. Eesti metsa- ja puiduklastri tootlikkuse ja kasumlikkuse suurendamiseks on esmajoones vajalik strateegia ärimudeli nüüdisajastamine ning alles seejärel saab valitud strateegiale tuginedes keskenduda toodete arendamisele, tehnoloogia uuendamisele jmt-le. Esmajärjekorras puudutab strateegia ja ärimudeli nüüdisajastamise vajadus lõpptoodete (puitmajad, mööbel jne) tootjaid, kelle toodete ekspordi ühikuhind on praegu turuliidrite toodete ühikuhinnast märksa väiksem.
  • Ettevõtete rahvusvahelistumine ja nende kohaloleku tugevdamine Läänemere piirkonnas
    Eesti metsa- ja puiduklastri ettevõtted ei peaks puidutoorme hankimisel, tootmise planeerimisel, toodete turundamisel ja müügitöös pidama oma koduturuna silmas mitte väikest Eestit, vaid kogu ligikaudu 100 miljoni elanikuga Läänemere piirkonda. Geograafiline asend meist kõrgema ja madalama elatustasemega riikide piiril annab Eestile suurepärase arenguvõimaluse. Erametsa killustatud omandistruktuuri tõttu ei saa Eesti metsa raiemaht tõenäoliselt väga kiiresti kasvada. Metsa- ja puiduklastri ettevõtted saavad aga suurendada puidutoorme esmase ümbertöötlemise mahtu lähipiirkonna sarnase või madalama kulutasemega riikides (nt Lätis, Leedus või Loode-Venemaal), keskendudes Eestis lõpptoodete tootmisele. Eesti tööstuse turujõu tugevdamiseks on samal ajal otstarbekas laiendada nii insener-tehnilist baasi kui ka hoogustada turundus- ja müügitegevust suhteliselt suurema ostujõuga Põhjamaade turgudel.
  • Eesti riigi arendamine nutikaks tellijaks
    Eesti on Euroopas ekspordi mahu järgi viies puitmajatootja ning riik investeerib mitmesuguste hoonete ehitamisse ja renoveerimisse järjepidevalt märkimisväärseid summasid. Ometi ei saa ei tellija ega Eesti tööstus neist tellimustest täit võimalikku kasu.

    Kui kasvatada riigi ehitushangetes keskkonna- ja energiasäästliku ultramoodsa puitarhitektuuri osakaalu, sunniks see Eesti metsa- ja puiduklastrit, sh arhitekte, sae- ja höövlitööstust, plaaditööstust, ehitustisleritoodete ning puitmajade ja mööbli tootjaid, töötama välja selliseid uusi tooteid, millega võrdväärseid konkurendid veel ei paku.

    Selline nn nutikate riigihangete süsteem annaks kogu metsa- ja puiduklastrile veel ühe arengustiimuli ning tugevdaks selle konkurentsivõimet. Moodsa puitarhitektuuri eelistamine on kasulik ka riigile, sest hoonete küttekulud vähenevad, väliskaubanduse tasakaal paraneb ja maksutulu suureneb.