Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu kontseptsiooni, metoodika ja korralduse uuring

Balti Uuringute Instituut (IBS) uurib Kultuuriministeeriumi tellimusel Eesti integratsiooni monitooringu kontseptsiooni metoodikat ja korraldust.  

Aastatel 2000–2017 on tehtud seitse Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringut, et analüüsida Eesti ühiskonna lõimumisprotsesse; nende tulemused on aidanud sõnastada lõimumispoliitika eesmärke, meetmeid ja mõõdikuid ning koguda andmeid seiramiseks.  

Siinse läbiviidavad uuringu põhiküsimus on järgmine: kuivõrd sobib seniste monitooringute teoreetiline lähenemine, meetodid ning korraldus, et hinnata Eesti lõimumispoliitika muutuvas demograafilises, sotsiaalmajanduslikus ja kultuurilises kontekstis?   

Uuringu käigus analüüsitakse nii seda, kuidas võiks integratsiooni monitooring välja näha 2020. aastal kui ka aastatel 2023–2030. 

Uuring koosneb kolmest osast: 

1) monitooringu korraldus, sh andmekogumine, registrite kasutamine, võimalik koostöö Statistikaametiga;  

2) monitooringu teoreetiline kontseptsioon;  

3) monitooringu metoodika, sh ankeetküsitluse küsimustik ning selle valideerimine ja täpsustamine. 

Uuringu käigus analüüsitakse sekundaarallikaid – seniseid monitooringuid, küsitlusankeete, lõimumise mõõtmist väljaspool Eestit ning kaasatakse intervjuude, seminaride ja ka fokusseeritud küsitluste kaudu valdkonna (nii lõimumise kui kitsama teemavaldkonna) eksperte ja poliitikakujundajaid.  

Uuringu tulemusena valmivad rakenduslikud soovitused ja ettepanekud, mida Kultuuriministeerium saab kasutada Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringute korraldamiseks perioodil 2020-2030.