Balti Uuringute Instituut töötas koostöös justiitsministeeriumi ja riigi tugiteenuste keskusega ning ekspertidega Tartu ülikoolist ja TalTechist välja innovaatilise infomaterjali, mille eesmärk on muuta vanglaelu teave kinnipeetavatele hõlpsamini mõistetavaks ja rakendatavaks.
Loe rohkemJäreldati, et globaalne rohepööre toimub keerukas ja ebastabiilses keskkonnas, mida kujundavad nii kiirenevad megatrendid kui ka suurenenud geopoliitiline, sotsiaalne, tehnoloogiline, majanduslik, keskkonnaalame, poliitiline ja väärtuspõhine ebakindlus.
Loe rohkemUuring rõhutab vajadust selgema kommunikatsiooni, lihtsustatud toodete ja praktiliste tööriistade järele, et sulgeda kavatsuse ja tegevuse vaheline lõhe.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituudi tehtud uuringu tulemused näitavad, et kõik KOV-id on valmis mingil määral abivajajaid aitama ning ka teistele omavalitsustele appi minema, kui neid kutsutakse. Samas on probleemiks pakutava teenuse kvaliteet ja süsteemsus.
Loe rohkemUuring toob esile, et Tallinnas elavad uussisserändajad hindavad linna elukeskkonda turvalisuse, puhtuse…
Loe rohkemUuringu eesmärk on anda ülevaade määratlemata kodakondsusega isikute olukorrast Eestis, keskendudes kodakondsuse…
Loe rohkemArtikkel käsitleb kriitilisi küsimusi, mis puudutavad valitsuse väljastatud isikut tõendavate dokumentide turvalisust ja nende võimalikku väärkasutust, rõhuasetusega tavaliste Euroopa ja USA kodanike vaadete mõistmisel.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituudi 2024. aasta miniuuring „Huvihariduse valdkonna töötajaskonna töötingimused“ käsitles huvihariduse töötajate töötingimusi, motivatsiooni ja professionaalset arengut Eestis. Eesmärk oli kaardistada huvihariduse töötajaskonna profiil, töökorraldus ja arenguvajadused.
Loe rohkemUuringu eesmärk oli anda põhjalik ülevaade Eesti noortekeskuste olukorrast 2023. aastal.
Loe rohkemTeos on seotud 2023. aasta juunis Leuvenis toimunud rahvusvahelise konverentsiga, mis keskendus kultuuriturismi jätkusuutlikule arengule. Uuriti edukaid poliitilisi sekkumisi, uusi kultuuriturismi suundumusi, käesoleva sajandi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast tulenevaid võimalusi jt valdkonnaga seotud teemasid.
Loe rohkemUuringu eesmärk oli välja selgitada puhkuse andmise süsteemi vajadus hooldusperedele. Perede ootuste ja vajaduste täpsustamiseks kaasati rühmaintervjuudega uuringusse hoolduspered, peretoetajad ja lastekaitsetöötajad.
Loe rohkemÕpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamine on vajalik, kuna see toetab nende stressiga toimetulekut, rahulolu tööga ja kooliga seotud tajutud heaolu.
Loe rohkemRaamat „Koostöö piiril. Eesti piiriala muutnud inimesed ja projektid“ annab ülevaate Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi 2014–2020 tegevustest ja mõjust, tutvustades 71 ellu viidud ja edukalt teostatud projekti ja nende tulemusi.
Loe rohkemUuringu peamine eesmärk oli hinnata Eesti teadustaristu teekaardile 2019 kantud riikliku tähtsusega…
Loe rohkemAktiivsete Kodanike Fondi programmi hindamise eesmärk oli teha kindlaks, kas programmi eesmärgid ja tulemused on saavutatud ja mida võiks tulevikus teisiti teha sarnaste eesmärkide paremaks täitmiseks. Hindamise käigus uuriti, kuidas ACF programm on aidanud tugevdada Eesti kodanikuühiskonda, suurendada kodanikuaktiivsust ja haavatavate rühmade mõjujõudu. Uurimisküsimuste abil vaadeldi ja hinnati lähemalt ACF-i toetuste asjakohasust, tõhusust ja tulemuslikkust, tähelepanu pöörati ka programmi rakendamise probleemidele ja toetatud projektide jätkusuutlikkusele.
Loe rohkemHindamise kohaselt on Erasmus+ programm kõikides toetatavates meetmetes, valdkondades ja sektorites asjakohane, tulemuslik ja vajalik.
Loe rohkemHindamise eesmärgiks oli anda lõpphinnang Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi perioodile 2018-2020 ja vahehinnang programmi perioodile 2021-2027.
Loe rohkemUuringu eesmärk oli saada täiendavaid teadmisi Euroopa noorteprogrammide raames toimuvate koolituste pädevuste arendamise kohta ja tuvastada arenemisvõimalusi. See on oluline noorsootöö valdkonnale ja koolituste pakkujatele, et parandada noortevaldkonna pädevusi ja toetada Euroopa koolitusstrateegiat.
Loe rohkemWork in Estonia tegevuskava 2022–2025 järgi on Eesti tööjõuturu tulevikuvajadusi arvesse võttes ette näha kõrgharidusega spetsialistide töökohtade arvu kasvu ja rutiinse sisuga töökohtade arvu vähenemist.
Loe rohkemEestis 2023. aastal läbi viidud ministeeriumite ümberkorraldamise kaks peamist eesmärki oli tulemuslikumalt juhtida ja seeläbi tõhusamalt saavutada poliitilisi eesmärke. Sealjuures vältides ministeeriumite kapseldumist ehk nii-öelda silotornistumist. Eesmärgid on tugevalt seotud rohepöörde ja rohereformiga ning regionaalse ebavõrdsusega võitlemisega.
Loe rohkemSelle analüüsi eesmärgiks oli mõista paremini väljaspool Eestit elavate Eestist pärit inimeste infovajadust ning koguda mõtteid ja ettepanekuid portaalile Global Estonian ja sellega seotud Facebooki leheküljele ja uudiskirjale.
Loe rohkemOver the last century, Estonians have been forced to migrate or have…
Loe rohkemKäesoleva uuringuga sooviti teada saada, millised tegurid motiveerivad Eesti üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutsekoolide õpetajaid osalema eTwinningu programmis. Uurimusküsimustele vastamiseks kasutati erinevaid meetodeid, neist olulisemad olid sekundaarallikate analüüs, fookusgrupi ja süvaintervjuud ning veebiküsitlus.
Loe rohkemÜheks Eesti Vabariigi lõimumispoliitika põhiküsimusteks on väljakutse suurendada eesti keelt mittevaldavate inimeste eesti keele oskust ja luua võimalusi aktiivseks keelekasutuseks („Sidus Eesti 2030“). Käesolev uuring keskendub piiratud keelekeskkondades elavate vähelõimunud elanike keeleõppe kogemuste, motivatsiooni ja takistuste analüüsimisele, eesmärgiga vastata nende vajadustele keeleõppe pakkumisel.
Loe rohkemUuringu laiem eesmärk on anda – kus vajalik ja otstarbekas – ka soovitused ja ettepanekud nii teenuse kui terviku kui ka mõne spetsiifilise töölõigu parendamiseks. Tegemist on rakendusuuringuga, mis tähendab, et uuringu peamine eesmärk on sõnastada soovitused teenuse arendamiseks, mistõttu on ka uuringus välja toodud ja keskendutud ennekõike just problemaatilisematele ja täiendavat tähelepanu vajavatele kohtadele.
Loe rohkemUussisserändajate kohanemine ja püsielanike lõimumine on pikaajalised protsessid. Nendega on seotud mitmed katsumused, mis mõjutavad Eesti ühiskonna arengut ja inimeste heaolu. Euroopa Liidu programmperioodil 2014–2020 on Eesti rakendanud Euroopa Sotsiaalfondi kohanemis- ja lõimumismeedet. Meetme lõpphindamise eesmärk on hinnata kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise edukust, analüüsides selleks meetmetegevuste asjakohasust, tõhusust ja mõjusust, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning teha poliitikasoovitusi kohanemis- ja lõimumistegevuste kavandamiseks.
Loe rohkemKäesoleva uuringu fookuses olid populaarsed kommertslikud e-mängud, mida on võimalik mängida arvutis, mobiiltelefonis või mängukonsoolis. Uuring annab põhjaliku ülevaate kõige populaarsematest e-mängudest, mida 7–16-aastased noored mängivad ja nende võimalikust mõjust noorte üldpädevuste arendamisele, e-mängude integreerimise võimalusest noorsootöösse nii Eestis kui ka mujal ning teeb soovitused e-mängude rakendamiseks noorsootöös.
Loe rohkemEestis on hinnanguliselt umbes 12 300 noortevaldkonna töötajat. Selle uuringu raames selgitati Eestis esimest korda välja noortevaldkonna töötajaskonna suurus ja koosseis. Samuti anti põhjalik ülevaade noortega töötavate spetsialistide töötingimustest, -keskkonnast ja -korraldusest, töömotivatsioonist, tööalasest enesearengust ning tagasisidesüsteemi praktikatest.
Loe rohkemUuringu eesmärk oli selgitada välja ja suurendada õpirändeprojekte elluviivate haridusvaldkondade töötajate teadlikkust vähemate võimalustega osalejate kaasamisest ning sellega seotud meetmetest õpirändeprojektides. Uuringu tulemusel leiti, et õpirändeprojektide elluviijad hindavad enda teadlikkust sihtrühmast heaks, kuid vajavad lisatuge erinevate sihtrühmale pakutavate meetmete efektiivsemaks rakendamiseks.
Loe rohkemUuring on Work in Estonia ja Eesti Rahvusvaheline Maja poolt tellitud uuringust, mille eesmärk oli välja selgitada, millised on kitsaskohad, probleemid ja väljakutsed, millega Eestisse saabunud välismaalastest tippspetsialistide Eestisse saabumisel ja Eestis pikaajalise kohanemise ajal kokku puutuvad.
Loe rohkemTulemustest selgus, et iga päev või peaaegu iga päev tarvitavad tubaka- ja nikotiinitooteid 23% elanikkonna küsitlusele vastanutest ning 7% õpilaste küsitlusele vastanutest. Elanike seas tarvitatakse kõige rohkem sigarette ja õpilaste seas e-sigarette.
Loe rohkemEestikeelsele haridusele üleminekuga kaasnevateks positiivseteks teguriteks peetakse laste suurenenud võimalusi edasisel haridusteel ja paremaid võimalusi tööturul. Lapsevanemate suurim mure seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga on laste suurenenud õppekoormus nii koolis kui ka lasteaias.
Loe rohkemUuringu eesmärk oli saada ülevaade välisriikides kasutusel olevatest kaugtöö edendamise praktikatest ja arenguvõimalustest Eestis. Selleks uuriti nelja kategooriat meetmeid: õigusmeetmed, teavitustöö, taristu ja võrgustikud, rahalised toetusmeetmed.
Loe rohkemMillised tegurid ja trendid mõjutavad andmeühiskonna ja andmemajanduse arengut järgmise 10–15 aasta jooksul ning millised võiksid olla Eesti andmeühiskonna tulevikustsenaariumid aastal 2035? Töö tulemusel sündis neli arengustsenaariumi.
Loe rohkemTulemused näitavad, et Keeleõppe raames pakutud keelekursusega rahulolu oli osalejate hulgas kõrge. Seda näiteks õpetaja pädevuse, õppevormi ja õppematerjalidega, samuti kursuse toimumisaja, koha ja kestusega. Vähem oldi aga rahul näiteks iseseisva töö mahuga.
Loe rohkemUuringus keskendutakse teguritele, mis mõjutavad kasutajate jaoks uudsete identifitseerimislahenduste vastuvõtmist. Uuringu käigus teostati laiaulatuslik, rahvaloendusel põhinev küsitlus, mis hõlmas Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Ühendkuningriigi ja USA kodanikke.
Loe rohkemKüsitlus oli korraldatud eesmärgiga uurida, milline teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust (TLNV) valitseb Tartu linnas elavate ja/või õppivate noorte seas 2022. aastal. Küsitluse tulemusel valminud järeldused ja soovitused aitavad paremini korraldada TLNV tööd, seada eesmärke eesootavaks aastaks ning kaasata Tartu noori oma tegemistesse.
Loe rohkemKäesoleva uuringu eesmärk oli uurida Robotexi suurürituse mõju ja tähtsust ning mõista paremini selle korraldust ja arenguvajadusi. Lisaks teiste sarnaste uuringute analüüsimisele viidi käesoleva uuringu raames läbi ankeetküsitlus Robotexi üritusel osalejate ja nende juhendajate seas.
Loe rohkemUuringu eesmärk oli hinnata meetme „Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks“ eesmärkide saavutamist selle esimesel (2008–2015) ja teisel (2014–2020) perioodil ning meetme tulemuslikkust, mõju ja rolli Eesti teaduses tervikuna.
Loe rohkemSaamaks senisest paremat ülevaadet sellest sihtrühmast, viidi läbi uuring kahe peamise eesmärgiga: esiteks, mõista ja anda ülevaade Eesti diasporaaliikmete tänasest seisust – nende arvust, profiilidest ja klastritest, hoiakutest ja ootustest Eesti riigi suunal (sh võimaliku tagasipöördumise suunal), ning teiseks, uuringu tulemustele ja järeldustele tuginedes anda sisend poliitikaloomesse.
Loe rohkemEesti loomevaldkondade järgmise kümne aasta kestlikkuse seisukohast on oluline nii loomevaldkondade juhtimine ja koordineerimine, rahastamine, järelkasv kui ka kultuuriteadlik publik. Loomevaldkondade kestlikkuse uuring analüüsis seitsme valdkonna: arhitektuuri, disaini, etenduskunstide, filmi, kirjanduse, kunsti ning muusika ja helikunsti kestlikkuse tegureid ja arengustsenaariume.
Loe rohkem2015. aastal alguse saanud ASTRA meetme eesmärk on tõsta kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutuste efektiivsust ja ühiskonna teenimise võimekust. Meede koosneb kahest peamisest tegevusest: investeeringud hoonete rajamisse ehk taristusse ning nn sisutegevused ehk ülikoolide- ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö arendamine ja kvaliteedi parandamine.
Loe rohkemValdkonnas tegutsevad maastikuarhitektid kinnitasid, et tegemist on seoses keskkonna, kliima ja kvaliteetse elukeskkonna suurema tähtsustamisega aina olulisemaks muutuva valdkonnaga ning töökoormus on valdkonnas juba praegu suur. Uuringus osalejad olid pigem eriala õpingutega rahul, seejuures rohkem õppesuuna ja kõrgkooli valikuga, vähem õppekavaga ning praktika võimalustega.
Loe rohkemEestis on kohaliku arengu toetamiseks algatatud mitmeid projekte ning EMP ja Norra toetuste kohaliku arengu programmide (2014-2021) vahehindamine annab ülevaate Eesti osalusest ja nende algatuste laiemast mõjust.
Loe rohkemKasvava sisserände tõttu on Eesti muutumas aina mitmekeelsemaks ja –kultuurilisemaks ning üldhariduskoolides, kuhu jõuavad ka uussisserändajate lapsed, on sellega seoses viimastel aastatel tekkinud mitmeid eri väljakutseid. Siinse uuringu eesmärk on seega käsitleda Eesti koolide toimetulekut uussisserändajast lapse kohanemise toetamisel Eesti üldhariduskooli põhikooli astmes ning analüüsida uussisserändajast lapse eesti keele õpet koolis.
Loe rohkemIn recent decades, global societal, economic, environmental and climate trends have been marked…
Loe rohkemThe Institute of Baltic Studies together with Tartu Regional Energy Agency and…
Loe rohkemFrom 2018-2021, the Institute of Baltic Studies was a partner in the…
Loe rohkemThe Youth Guarantee Support System (YGSS) is a tool for the local government with…
Loe rohkemNoortegarantii tugisüsteem (NGTS) on KOVi tööriist, mille eesmärk on kaardistada mitteõppivad ja töötavad noored ning pakkuda neile sihistatud tuge eelkõige haridustee jätkamiseks ja/või tööle suundumiseks. NGTSi eesmärk on vältida sotsiaalsüsteemi ülekoormust ja sellest tulenevaid võimalikke sotsiaalseid või struktuurseid probleeme. Uuringu eesmärk oli anda hinnang NGTSi rakendamise asjakohasusele, mõjule, tulemuslikkusele..
Loe rohkemBalti Uuringute Instituut osales aastatel 2018-2021 Interreg Kesk-Läänemere programmi rahastatud projektis „HEAT:…
Loe rohkemKäesoleva uuringu eesmärgiks oli selgitada välja tartlaste tervisespordialane aktiivsus, eelistatud spordialad, rahulolu…
Loe rohkemUuringu eesmärk oli olemasolevate allikate ning noortega töötajate ja noorte intervjuude põhjal…
Loe rohkem„Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga 2020“ uuringu küsitlusele vastas 4656 noort. Kokku…
Loe rohkemBalti Uuringute Instituut koos Tartu Regiooni Energiaagentuuri ja OÜ Tepsliga viis Majandus-…
Loe rohkemKristjan Jaagu stipendiumiprogramm (edaspidi KJ) on riiklik programm, mille eesmärk on välislähetuste,…
Loe rohkem2020. aastal täitus 20 aastat esimese Eesti ühiskonna lõimumise monitooringu korraldamisest. Tänaseks…
Loe rohkemKuigi mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõttu ja toetamist on kirjeldatud mitmes Eestile väga olulises kavas…
Loe rohkemKompetentsipõhine juhtimine ühendab strateegiliseks tervikuks tööjõu kavandamise, töötajate värbamise, hindamise ja arendamise…
Loe rohkemKäesolev küsitlus oli korraldatud eesmärgiga uurida, milline teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust (TLNV)…
Loe rohkemKäesoleva uuringu eesmärgiks oli analüüsida kolmanda tasandi ennetuse sotsiaalprogramme, mida saaksid kasutada…
Loe rohkemViimaseid aastakümneid on maailma ühiskondlikes, majanduslikes, keskkonna- ja kliimasuundumustes iseloomustanud hulk ootamatuid või varem…
Loe rohkemThe Institute of Baltic Studies carried out an impact analysis of renewable…
Loe rohkemHea Kodaniku mõjuanalüüsi eesmärk oli anda Vabaühenduste Liidule (endine EMSL) analüütiline ülevaade…
Loe rohkemThe importance of data and evidence has increased considerably in policy planning,…
Loe rohkemSmart energy transition eorts at the municipal level are gaining importance and…
Loe rohkemBalti Uuringute Instituut koostöös valdkondlike ekspertidega teostas mõjuanalüüsi taastuvenergia ja energiatõhususe ettepanekutele….
Loe rohkemUuringu tulemused näitasid, et viimaste aastate jooksul on LTT valdkonna populariseerimises toimunud märgatav areng. Valdkonnad nagu robootika on tänu pidevale rahastamisele ühtlaselt üle Eesti arenenud. Uuringu autorid järeldasid ka, et jätkuvalt on aktuaalseks probleemiks noorte ebapiisavad teadmised LTT alastest karjäärivalikutest.
Loe rohkemVabaühenduste tegevuskeskkonna arengute kaardistamiseks ja kodanikuühiskonna arendamiseks sisendi andmiseks viis Balti Uuringute Instituut läbi mõjuanalüüsi, mille tulemused näitasid, et Eesti mittetulundussektor on jätkusuutlik, kuid vajab siiski jätkuvat toetamist.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituut (IBS) tegi koostöös Technopolis Group Eesti, Ernst & Young Baltic ja Praxisega Rahandusministeeriumi tellimusel Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 vahehindamise, mis kattis kõiki rakenduskava 14. prioriteetset suunda.
Loe rohkemNoortekohtumiste programmi mõju uuringu eesmärk oli hinnata programmi eesmärke ja mõju, analüüsida programmis osalenutes avatud ja sallivate hoiakute kujunemist ning hinnata Noortekohtumiste programmi kui mitteformaalse hariduse tööriista.
Loe rohkemUuring kirjeldab uussisserändajate kohanemise hetkeseisu Eestis – millised tegurid uussisserändajate kohanemist takistavad ning millised tegurid seda toetavad.
Loe rohkemuuringu eesmärgiks oli kaardistada mitmekultuurilise hariduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja nende tegevused viimaste aastate jooksul, anda ülevaade nende pädevusest ja võimekusest ning koguda valdkonnas tegutsejatelt mõtteid mitmekultuurilise valdkonnaga seonduvate probleemide ning nende võimalike lahenduste kohta.
Loe rohkemMetoodikaaruanne võttis kokku tulemused lühiuuringust, mille eesmärk oli läbi vaadata Eesti integratsiooni monitooringute senine korraldus ja metoodika ning täpsustada seeläbi monitooringute läbiviimise korraldust ning üldised põhimõtted perioodiks 2020-2030.
Loe rohkemVabatahtlikus tegevuses osalemise uuringus, mille eesmärk oli analüüsida vabatahtliku tegevuse olukorda, muutusi ja nende põhjusi Eestis võrreldes 2013. aastaga, vaadeldi olukorda nii elanike kui ka organisatsioonide vaatenurgast, kuid ka avalikku sektorit nii vabatahtlike kaasaja kui ka vabatahtlikkuse toetaja ja mõjutajana tugivõrgustike ning seadusloome kaudu.
Loe rohkemUurisime kahe lõimumisalase projekti – sotsiaalkampaania “Karjäär Eestis” ja audiovisuaalmeediaprogramm “Meie Eestid” – tulemuslikkust ja mõju.
Loe rohkemEXCEPT-i projekti eesmärk oli anda mitmekülgne pilt sellest, kuidas noorte tööturu haavatavus mõjutab nende sotsiaalse tõrjutuse riski Euroopas. Valminud uuringuaruannete põhjal koostas IBS võrdleva aruande ja parimate praktikate ülevaate, mis annab ülevaate 19 riigi tööturu olukorrast, noorte kaasatusest ja neis riikides rakendatavatest tööturumeetmetest.
Loe rohkemErasmus+ noortevaldkonna õpirändeprojektide mõju uuringu eesmärk oli selgitada välja, milline on nende projektide mõju programmis osalevate organisatsioonide ja koostöövõrgustike arengule.
Loe rohkemKogukonnapraktikas osalenud ja tagasisideküsitlusele vastanud õpilaste, õpetajate ja juhendajate hinnangul on kogukonnapraktika programm väga väärtuslik õpilaste silmaringi laiendamiseks, sotsiaalsete oskuste arendamiseks, praktilise töökogemuse saamiseks, kogukonnaelus aktiivselt kaasa löömise innustamiseks.
Loe rohkemJärjekorras seitsmes integratsiooni monitooring annab ülevaate lõimumisprotsessidest Eesti ühiskonnas ning toob välja erinevate valdkondade peamised positiivsed arengud ning põhilised murekohad.
Loe rohkemThis national report for Estonia and the manual are the outcomes of the EU-wide project “The reality of free movement for young European citizens migrating in times of crisis” that looked into the reality of free movement from the viewpoint of young Europeans (age 25-35) who exercise or plan to exercise this right.
Loe rohkemUuring annab ülevaate sellest, kuidas Eesti koolides inimõigusi käsitletakse, millised on õpilaste, õpetajate ja kooli juhtkonna hoiakud inimõiguste suhtes, ning kuidas inimõiguste alaste teadmiste rakendamist koolides toetatakse.
Loe rohkemUuringus on analüüsitud tööturuteenuste osutamise praktikaid Eestis, keskendudes Töötukassa poolt registreeritud töötutele pakutavatele teenustele. Fookuses olid eelkõige mitte-eestlastest töötud (eesti keelest erineva muu peamise suhtluskeelega inimesed) ning referentsgrupina eestlastest töötud.
Loe rohkemEesti keeleseisundi uuringu eesmärk oli selgitada välja eesti keele ja võõrkeelte staatus, maine ning õppe, uurimise ja arendamise olukord.
Loe rohkemUuringu eesmärk oli saada ülevaade noorsootöötajate pädevusest ja enesearendamisest ning selgitada välja nende koolitusvajadus. Uuringus on esitatud täpsemad lähtekohad arendustegevuste kavandamiseks ning suunised ja ettepanekud kõige silmapaistvamate kitsaskohtadega tegelemiseks.
Loe rohkemUuringu eesmärk oli ühelt poolt selgitada välja ettevõtete vajadus toodete testimise järele ning teiselt poolt analüüsida, millised testimis- ja katsetamisvõimalused on Eesti teadusasutustes juba olemas.
Loe rohkemUuringust selgus, et VEPA Käitumisoskuste Mäng on õpilaste käitumisoskuste kujundamiseks asjakohane ja hästi rakendatud programm. Õpetajad ja koolijuhid hindavad VEPA tajutud mõju kõrgelt, nähes positiivseid mõjusid.
Loe rohkemUuring annab ülevaate Eesti kohtumenetlustes osalevate laste vaatenurkadest ja kogemustest lapsesõbraliku kohtumõistmise osas.
Loe rohkemVahehindamine tervikuna kinnitab, et olenemata plaanipärasest mitterakendumisest on tegevus “Minu esimene töökoht” vajalik meede vähese kogemuse ja oskusteta noorte tööturule aitamisel, motiveerides tööandjaid selliste noorte kasuks valikut tegema.
Loe rohkemUuring näitab, millised on erinevate ohvriabi valdkonnaga seotud asutuste praktikad ohvrite tuvastamisel, kaitsevajaduse hindamisel ning teistesse asutustesse edasi suunamisel.
Loe rohkemMilline on üksikvanema toimetulek ja elukorraldus Eestis ning kuidas toimub ülalpidamiskohustuse täitmine lapse ees?
Loe rohkemNäitame, et digivõimalusi saab ja tuleb rohkem kasutada noorte kaasamiseks noorsootöö tegevustesse. Vaja on aga ületada mitmeid väljakutseid, sealhulgas vähendada digilõhet noorte ja noorsootöötajate vahel.
Loe rohkemViisime läbi meta-analüüsi uurimaks rahvuspõhist ebavõrdsust Eesti tööturul.
Loe rohkemUuring näitab, et Eestis toimuvaid kohtumenetlusi ei saa enamasti pidada lapsesõbralikuks. Probleeme on nii laste õigusega olla teavitatud ja ära kuulatud. Sageli ei arvestata aga laste eripäraste vajadustega, ning puudulik on ka kohtuprotsessijärgne nõustamine.
Loe rohkemIntegratsiooni monitooringu tulemustest selgub, et eestivenelaste kuuluvustunne ja eestlaste kaasamisvalmidus on head. Samal ajal on aga suurenenud rahvusgruppide vahel sotsiaal-majandusliku ja poliitilise ebavõrdsuse tajumine, seda eelkõige just eestivenelaste poolt.
Loe rohkemLeidsime, et Šveitsi Vabaühenduste Fond on andnud Eestis olulise panuse avaliku ja kolmanda sektori koostöö arendamisse avalike teenuste osutamisel ning aidanud täita sektoritevahelises koostöös valitsenud tühimikku. Olulisimad probleemkohad on toetuste abil arendatud teenuste turundamise nõrkus ning jätkuv vajadus tõsta teadlikkust sektoritevahelise koostöö võimalustest ja viisidest.
Loe rohkemEesti lõimumispoliitikad on Kesk- ja Ida-Euroopa esirinnas, kuid teistest arenenud riikidest lahutavad meid kehvad tulemused kodakondsuspoliitika, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja poliitilise osaluse vallas.
Loe rohkemUuring kinnitab, et Eesti õpetajad näitavad küll tugevat poolehoidu kaasaegsele õpikäsitusele, kuid see ei ole koolides veel piisavalt rakendunud. Põhjusteks on täienduskoolituste liigne keskendumine teooriale, kooli füüsiline õppekeskkond ja vajalike õppevahendite puudumine ning suur töökoormus.
Loe rohkemJõuame järeldusele, et programm ja programmist toetatud tegevused on vajalikud, aitamaks rahvuskaaslastel hoida sidet Eesti ja eesti kultuuriga ning talletamaks väliseesti kultuuripärandit. Küll aga on vajalik parandada programmi elluviimise korralduslikku poolt ja turundust väliskogukondade seas.
Loe rohkemJuhises tutvustatakse Arvamusfestivali ideed, tekkelugu ning viiakse lugeja samm-sammult läbi tegevuste, mida on vaja ette võtta, et luua inspireeriv ja sundimatu õhustikuga arvamuskultuuri ning kodanikuharidust arendav uute mõtete kohtumispaik – oma Arvamusfestival.
Loe rohkemWe map the most frequent patterns of off-line and on-line use of IDs in 6 EU MS and analyse the phenomena of identity theft in the EU.
Loe rohkemWe conclude that progress is made on the research and innovation strategies for smart specialisation initiatives, but it’s still a bumpy road lying ahead.
Loe rohkemLeidsime, et Eestisse asuvate välismaalastest uussisserändajate kohanemiseks on eelkõige vaja neile vajaliku info kättesaadavuse lihtsustamist, ning tõhusat kohanemisprogrammi.
Loe rohkemDevelopment of an effective RIS3 calls for, especially in the EU cohesion economies, substantial efforts to strengthen higher education, R&D job creation, and capability building in future paradigm leading high-‐tech areas in particular.
Loe rohkemThis paper analyses the public readiness and perceptions for the adoption of the next generation ePassports in five EU member states – Estonia, France, Germany, Sweden, United Kingdom, and in the United States of America.
Loe rohkemLeidsime, et arengukava üldeesmärgid on seotud EL ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega ning kooskõlas Eesti maaelu valdkondlike arenguvajadustega. Sama ajal vajavad selgemat täpsustamist eesmärgid selles osas, millist muutust soovitakse tegevustega saavutada.
Loe rohkemAvalike teenuste osutamise vormid on muutunud mitmekesisemaks nii välisriikides kui ka Eestis, lepingulise delegeerimise kõrvale on tõusnud mitmed teised teenuste pakkumise ning teenuse “omaniku”, kodanike ja teenuse pakkuja koostöö mudelid.
Loe rohkemAnalüüsisime võrdse kohtlemise edendamist ning ebavõrdse kohtlemise ilminguid Eesti tööturul rahvuse, rassilise kuuluvuse, nahavärvi ja keele tõttu.
Loe rohkemUuringust selgub, et kuigi Eesti varjupaigataotlejatele ja rahvusvaheliste kaitse saajatele osutatavate teenuste valik on võrdlemisi suur, on umbkaudu poolte teenuste puhul probleeme nende kättesaadavuse ja kvaliteediga.
Loe rohkemEurope at large is characterised by aging populations and low birth rates, and in countries like Estonia, Latvia and Lithuania, demographic problems are further aggravated by large outflows of people of working age.
Loe rohkemEesti e-teenuste hindamine näitab nende selget positiivset mõju: e-teenuste kasutuselevõtt on toonud suure aja kokkuhoiu ja muutnud asjaajamise riigiga kättesaadavamaks.
Loe rohkemSelgitasime välja Eesti metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõime edutegurid, luues sellega alused sektori kitsaskohtade likvideerimiseks ja tugevate külgede võimendamiseks riiklikul tasandil.
Loe rohkemKaasasime Eestis elavad välismaalased Eesti lõimumispoliitika kujundamisse ning küsisime neilt nende arvamust eri teemavaldkondades nagu tööhõive, haridus, avalike teenuste kättesaadavus, kogukonnas ja otsustusprotsessides osalemine, kultuuriline mitmekesisus ning eesti keele õpe.
Loe rohkemThe report provides a picture of the labour market situation in the Central Baltic region, focusing on the issue of how cross-border labour mobility could be facilitated, particularly in the sectors with high demand for additional labour.
Loe rohkemArengukava „Lõimuv Eesti 2020″ ettevalmistamise raames koostasime 7 lõimumist puudutavat teemalehte.
Loe rohkemTuvastasime, hindasime ja võrdlesime eri riikide vahel indikaatoreid, mille alusel saab hinnata välistalentide kohanemist.
Loe rohkem2013. aastal täitus 15 aastat hetkest, mil valitsus kiitis heaks esimese riikliku integratsiooniprogrammi “Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007” ning alustas lõimumist toetavate tegevuste elluviimist. Nõukogude perioodilt päritud ja iseseisvuse algaastatel süvenenud rahvuslikult lõhestunud ühiskonna ees seisvad väljakutsed olid suured, vaadates kasvõi seda, kui suur oli määratlemata kodakondsusega inimeste arv.
Loe rohkemPoliitikasoovitused Narva noorte teadmiste ja teadlikkuse suurendamiseks ning kodanikuaktiivsuse arendamiseks läbi riikliku lõimumispoliitika ja kohaliku võimu tegevuste.
Loe rohkemUuring näitab, et Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on kõrghariduse arengutele kaasaaitamisel asja- ja ajakohane ja oluline programm mobiilsuse toetamisel ning sihtgrupi ja partnerülikoolide poolt sellisena ka teadvustatud.
Loe rohkemKirjastuselt Palgrave Macmillan on ilmunud raamat “Young Migrants: Exclusion and Belonging in Europe”, mille ühe peatüki (“Pathways in Education”) autoriteks on Balti Uuringute Instituudi projekti EUMARGINS analüütikud Judit Strömpl, Kristjan Kaldur ja Anna Markina.
Loe rohkemSelles uuringus valiti kaks väikest majandust, mis on viimase kahe aastakümne jooksul olnud edukad oma suurusega seotud piirangute ületamises, saavutades seega tugeva välismaiste otseinvesteeringute külgetõmbe ja sellega seonduvad kasud.
Loe rohkemKäesolev Euroopa Liidu struktuurifondide kõrghariduse ning teadus‐ ja arendustegevuse meetmete vahehindamine keskendus kuuele meetmete asjakohasust ning rakendamise edukust puudutavale hindamisküsimusele, millele vastuste leidmiseks viidi läbi kaheetapiline analüüs.
Loe rohkemEUMARGIN’i kuuendas poliitikaülevaates käsitletakse lühidalt sisserändajate poliitilise osalemise erinevaid vorme ja püütakse mõista põhjuseid, mis selgitavad sisserändajate vähest poliitilist osalust.
Loe rohkemProjekti eesmärgiks oli vastus leida küsimusele – millises suunas liiguvad Läti, Eesti ja Poola oma üldiselt deklareeritud seisukohtadega muuta ühiskond soosivamaks sisserändajate suhtes, eelkõige seisukohtadega luua ja tagada immigrantidele võrdsed võimalused osaleda riigi poliitilises ja ühiskondlikus elus.
Loe rohkemProjekti eesmärgiks oli rahvusvahelise kaitse saanud isikute sihtgrupi hetkeolukorra mitmekülgne kaardistamine ja nende integratsioonivõimekuse analüüs.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituut viis Siseministeeriumi tellimusel uuringuprojekti raames läbi neli analüüsi, milleks olid sihtrühma uuring, võrdlev analüüs, teenuste ja organisatsioonide kaardistamine ja praktikate uuring.
Loe rohkemTöötoas arutleti lõimumisprotsesside monitoorimiste ja tulemuste mõõtmiste üle ning vahetati kogemusi Eesti, Taani ja Läti ekspertide vahel.
Loe rohkemUuringu käigus selgus, et IT-projekti näol on pigem tegu investeeringuga ettevõtte toimimisse ja seega investeeringu tasuvuse hindamist üldjuhul ei toimu ja olulisemaks peetakse projekti üleüldist õnnestumist.
Loe rohkemPraktilise suunitlusega ülevaatlikku kaasamisanalüüsi on hõlmatud üheksa ministeeriumi. Käesoleva analüüsi käigus uuriti nii kaasamise üldist olukorda Eesti valitsusasutustes kui analüüsiti ka ministeeriumiti 2007.-2009. aastal toimunud kaasamisprotsesse, kaardistades ametkondlikud praktikad kaasamisel.
Loe rohkemKirjastuselt Ashgate on ilmunud raamat “Inclusion and Exclusion of Young Adult Migrants in Europe” vaatleb võrdlevas perspektiivis 7 Euroopa riigi kogemusi sotsiaalse tõrjutuse ning kaasatuse kontekstis. Raamatu Eesti peatüki (“Estonia: A post-Soviet predicament”) autoriteks on Balti Uuringute Instituudi analüütikud Kristina Kallas ja Kristjan Kaldur.
Loe rohkemKäesoleva hindamise eesmärk oli vaadata läbi Eesti-Läti 2007-2013 Interreg programmi edenemine ja hõlbustada poliitika õppimist programmi (ESTLAT) juhtimise raames aastatel 2007–2013.
Loe rohkemUuringu eesmärgiks oli analüüsida, kas meetmete tingimustes määratletud projektide hindamiskriteeriumid on sobilikud struktuurivahendite strateegiadokumentides välja toodud eesmärkidele vastavate projektide väljavalimiseks.
Loe rohkemEUMARGIN’i kolmas poliitikaülevaade käsitleb diskrimineerimist noorte täiskasvanud sisserändajate tõrjutuse tegurina seitsmes Euroopa riigis: Eestis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Rootsis, Ühendkuningriigis ja Norras.
Loe rohkemKäesolev aruanne võtab kokku aprillist kuni juulini 2009. aastal läbi viidud struktuurivahendite rakenduskavade hindamise, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kuivõrd hästi on rakenduskavades kavandatud struktuurivahendite kasutamine kooskõlas muutunud majandusolukorraga, ning vajaduse korral teha sellest lähtuvalt ettepanekud rakenduskavade muutmiseks.
Loe rohkemIntegratsioon on jagatud vastutus ning hõlmab endas mitmeid osapooli. Euroopa riikide ning nende omavalitsuste ees seisavad sisserännanute või vähemuste lõimumisel ees üsna sageli sarnased väljakutsed ning küsimused, samas kui vastused või lahendused antud probleemidele võivad riigist riiki üsna märgatavalt erineda.
Loe rohkemUuringu eesmärk oli uurida euroopastumise mõju piirkondlikule mobilisatsioonile, kasutades SF partnerluse põhimõtet ja kasvavat Brüsseli tasandil toimuvat tegevust väikeses ühises ja tsentraliseeritud uues liikmesriigis – Eestis -, et aidata kaasa edasisele MLG ja euroopastumise teeside teoreetiline arendamisele.
Loe rohkemTeaduse ja tehnoloogia tähtsust sotsiaalmajanduslikule arengule tunnustatakse laialdaselt ning see on muutunud paljudes riikides poliitikakujundajate põhitegevusalaks. Kuigi teadmiste loomise, tehnoloogiasiirde ja kommertsialiseerimise mehhanismide paremaks mõistmiseks tehakse ikka veel teaduslikke jõupingutusi, on juba loodud palju erinevaid poliitilisi programme ja algatusi.
Loe rohkemEUROPEER SME projekti eesmärgiks oli muuta Euroopa Liit “kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks aastaks 2010.”
Loe rohkemEURO-COOP on üks kaheksast projektist, mida rahastatakse kuuenda teadusuuringute raamprogrammi ja selle piirkondlikku innovatsioonistrateegia eriprogrammi, sealhulgas uute vahendite ja lähenemisviisidega innovatsioonipoliitika mõju hindamise ja võrdlusuuringute raames piirkondlikul tasandil. Kõigi nende projektide eesmärk on välja töötada innovatsioonipoliitika mõju hindamise süsteem, et parandada innovatsioonipoliitika erinevate mõjude mõõtmist piirkondlikul tasandil.
Loe rohkemKäesolevas dokumendis keskendutakse näitajate kogumi loomisele, et mõõta teadus- ja arendustegevuse poliitikate mõju projektis osalevatele viiele piirkonnale.
Loe rohkemProjekti raames teostatakse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tõhusate tugivahendite võrdlev analüüs demograafiliselt olulise tasakaalustamatusega geograafilistes piirkondades. Sel viisil analüüsitakse ka maapiirkondade ettevõtete ja ettevõtjate jaoks konkreetseid tugivahendeid.
Loe rohkemKäesolevas aruandes tutvustatakse seitsme Euroopa regiooni kogemusi ja tavasid teadus ja tehnoloogiavaldkonna vahendamise süsteemis.
Loe rohkemEt aidata piirkondlikel osalejatel välja töötada uusi strateegiaid ja lähenemisviise teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse otsuste tegemisel, uuris RegStrat projekt uusi viise, kuidas rakendada SPI vahendeid, nagu prognoosimine, tehnoloogia hindamine, innovatsiooni auditid, hindamine ja võrdlusuuringud.
Loe rohkemKäesoleva dokumendi eesmärk on hinnata Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majandusarengu- ja arengupoliitikat aastatel 1990–2005 alates NSV Liidu kokkuvarisemisest Euroopa Liidu laienemisega.
Loe rohkemKäesoleva uuringu eesmärgiks oli heita pilk kolmes Euroopa riigis – Rootsis, Taanis ja Suurbritannias – läbiviidavale integratsioonipoliitikale ning seal toimunud muutustele ning suundumustele.
Loe rohkemKäesolev dokument keskendub Eesti ja Läti kodakondsuse etnilise mitmekesistumise protsessile viimase 15 aasta jooksul.
Loe rohkemViisime läbi vajadus- ja teostatavusuuringud riikliku integratsiooniprogrammi 2008-2013 ettevalmistamiseks.
Loe rohkemEesti IKT Arenguseire eesmärk oli leida, millistes valdkondades suudavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad järgmise kümne aasta jooksul enim Eesti majanduse ja ühiskonna arengusse panustada.
Loe rohkemKäesolevas artiklis vaadeldakse välismaiste otseinvesteeringute osatähtsust erinevate järelejõudvate majanduste industrialiseerimises ja tuginetakse nendele õppetundidele poliitika kujundamisel väikestes riikides.
Loe rohkemPoliitikasoovituste dokumendis kirjeldatakse InJection võrgustikust omandatud teadmisi meditsiinivahendite tööstuse innovatsiooni finantseerimist ja soovitusi võimalike meetmete kohta, mida Euroopa Komisjon saab rakendada olemasolevate vahendite kaudu.
Loe rohkemKäesolev dokument paneb paika Regionaalse Innovatsioonipoliitika Mõjuuuringu Meetodi(RIPIA) lõpliku ulatuse ja metoodika. RIPIA meetodi eesmärgiks on aidata uurida piirkondlikku innovatsioonikava, põhjuste ja mõjude kriitilisi teid, sidusrühmade suhteid, juhtimise omadusi ja organisatsiooni või regiooni kui innovatsiooniprotsessi alustala õppevõimet.
Loe rohkemSelle ülevaate koostas Balti Uuringute Instituut AFIBIO projekti raames, mis põhineb mitmesugustel biotehnoloogia rahastamise riiklikel poliitikadokumentidel.
Loe rohkemThis book draws together a number of papers that analyse the opportunities that entrepreneurs and public policy have to enhance Estonia’s competitive advantages and advance the development of less prosperous regions of the country.
Loe rohkemProjekti eesmärk on paremini ja ühiselt mõista biotehnoloogia tervishoiusektori eripärasid, eelkõige seoses juurdepääsuga rahastamisele ja piiratud arvu juhtumiuuringute mudeli kindlaksmääramisele.
Loe rohkemÜleilmastumine annab palju võimalusi tõhusamaks rahvusvaheliseks tööjaotuseks, aidates sellega kaasa elatustaseme tõusule. Turgude avamise eelised sõltuvad konkreetsetes riikides rakendatud poliitilistest meetmetest, mis on seotud globaliseerumise tugevate survetega olemasolevate spetsialiseerumiste muutmiseks.
Loe rohkemKäesoleva töö eesmärk on vaadelda Läänemere piirkonna majandusarengu dünaamikaid, mis ümbritsesid kahe viimase Euroopa Liidu laienemise laineid, ning hinnata majanduslike muutuste kvaliteeti ja tulevase arengu väljavaadeid.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituudi analüütikute poolt koostatud raamatus keskendutakse teadmistepõhise majanduspoliitika lähtealustele, teaduse ja tehnoloogia võtmevaldkondadele, Eesti sotsiaal-majanduslikele väljakutsetele, Eesti konkurentsipositsioonile Euroopas ning vastavatele poliitikasoovitustele.
Loe rohkemKäesolev ülevaade koondab erinevate Eestit käsitlevate rahvusvaheliste uuringute tulemusi. Ülevaate eesmärk on anda maksimaalselt objektiivne ja pragmaatiline ülevaade Eesti sotsiaalmajanduslikest tingimustest ja arengu alustest.
Loe rohkemKäesoleva töö eesmärk on analüüsida Läänemere piirkonna majanduslikku integratsiooni, nagu see on ilmnenud 1990. aastate keskpaigast. Veelgi tähtsam on see, et püüame hinnata integratsiooni kvaliteeti, mida annab Läänemere piirkonna kahe riikide rühma vahelise kaubanduse areng.
Loe rohkemKäesolev ülevaade koondab erinevate Eestit käsitlevate rahvusvaheliste uuringute tulemusi. Ülevaate eesmärk on anda maksimaalselt objektiivne ja pragmaatiline ülevaade Eesti sotsiaalmajanduslikest tingimustest ja arengu alustest.
Loe rohkemKäesolevas aruandes avatakse arvuliste näitajate tagamaid ja käsitletakse Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori konkurentsivõimet mõjutavaid põhilisi tegureid.
Loe rohkem